AS Tartu Agro peab riigile tagasi maksma 1,2 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579865880000 | amCalendar}}
Koristatud vilajpõld. Tartu Agro vaidlus puudutab põllumaa rentimist.
Koristatud vilajpõld. Tartu Agro vaidlus puudutab põllumaa rentimist. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Kaido Saar

Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt peab AS Tartu Agro riigile tagasi maksma 1,2 miljonit eurot, kuna ettevõte sai siseturuga kokkusobimatut riigiabi, mis seisneb turuhinnast odavama rendi maksmises maaeluministeeriumile.

Euroopa Komisjoni saadetud pressiteate kohaselt uuris Komisjon konkurendi kaebuse alusel, kas kas maaeluministeeriumi ja Tartu Agro vaheline maa rendileping on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega. Rendileping sõlmiti 2000. aastal ministeeriumi ja AS Tartu Agro vahel 25 aastaks ning kehtib seega endiselt.

"Komisjoni uurimise käigus selgus, et maa rentimine kujutas endast riigiabi, kuna AS Tartu Agro makstav rent oli ja on endiselt turuhinnast madalam. Selle põhjal leidis Komisjon, et rendileping annab AS Tartu Agrole põhjendamatu ja valikulise eelise konkurentide ees," tõdes Euroopa Komisjon. "Seepärast järeldas Komisjon, et EL-i riigiabi eeskirjade kohaselt kujutab leping endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi ja AS Tartu Agro peab ebaseaduslikult saadud eelise tagasi maksma. Hinnanguline summa on ligikaudu 1,2 miljonit eurot," lisati pressiteates.

Tagasinõutava summa täpse suuruse peab määrama Eesti kooskõlas Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud metoodikaga.

AS Tartu Agro on Eesti eraettevõtja, kes toodab piima, liha ja teravilja.

AS Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles ERR-ile, et vaidlus puudutab ettevõtte kasutatavaid maid, mida ministeeriumilt renditakse ning tema hinnangul ei ole selles midagi reeglitevastast. Mölder ei soovinud teemat pikemalt kommenteerida, kuna otsus on veel nii värske, kuid pidas võimalikuks, et ettevõte vaidlustab otsuse.

Maaeluministeerium teatas reedel saadetud kommentaaris, et nende hinnangul kujunes rendihind enampakkumise tulemusena ja on vastanud turutingimustele.  

"Kuna Euroopa Komisjoni otsus on äsja tehtud ja sellega ei ole võimalik olnud põhjalikult tutvuda, siis hetkel ei ole kahjuks võimalik täpsemaid selgitusi anda. Analüüsime otsust ning seejärel selguvad järgmised sammud abi lõpetamise ja tagasinõudmise kohta. Teavitame kõigist järgmistest sammudest ka avalikkust," lausus ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Juhtumi taust

Maaeluministeeriumi pressiteenistus esitas ka nende nägemuse juhtumi taustast.

 - 2000. a suvel kuulutas põllumajandusministeerium välja eelläbirääkimistega pakkumise, et anda rendile riigi omandisse jäetud Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuvad põllumaad üldpindalaga 3089,17 hektarit.

- Pakkumiste tulemusena sõlmiti 16. novembril 2000 ministeeriumi ja AS-i Tartu Agro vahel rendileping eelnimetatud põllumaade kohta 25 aastaks.

- 1. maist 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu, sai Eesti EL-i siseturu osaks ja tekkis kohustus hakata järgima Euroopa Liidu konkurentsireegleid.

- Rendilepingut on rendiperioodi jooksul mitmel korral kaasajastatud, sh tõstetud on ka renditasu suurust.

- 2014. aasta suvel sai Euroopa Komisjon kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Eesti Maaeluministeerium andis ettevõtjale AS Tartu Agro, rentides sellele põllumajandusmaa turuhinnast väidetavalt madalama hinnaga.

- Euroopa Komisjon hakkas seejärel juhtumit uurima ning alustas 2017. a ametlikku uurimismenetlust.

- Eesti on alates 2014. aastast esitanud Komisjonile omapoolset teavet, olles seisukohal, et ebaseaduslikku riigiabi antud ei ole.

- 24. jaanuaril 2020 tegi Euroopa Komisjon ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse. Otsuse sisu, üksikasjad ja edasised tegevused Eestile hetkel teada ei ole.

Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaselt ei käsitata riigiabina sellist riigipoolset sekkumist ettevõtja huvides, mille tingimustega eraettevõtja nõustuks turutingimustel. Kui seda põhimõtet ei järgita, kujutab riiklik sekkumine endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses, kuna see annab abi saajatele võrreldes konkurentidega majandusliku eelise.

Põhimõtteliselt nõutakse EL-i riigiabi eeskirjades, et siseturuga kokkusobimatu riigiabi tõttu tekkinud konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks tuleb abi viivitamata tagasi nõuda. EL-i riigiabi eeskirjadega ei ole ette nähtud trahve ja abi tagasinõudmisega ei karistata asjaomast ettevõtjat, vaid lihtsalt taastatakse teiste ettevõtjatega võrdne kohtlemine.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: