Tsiteerin presidendi kõnet linnade ja valdade päeval: "Endiselt on mulle arusaamatu kõik see, mis puudutab linna- ja vallalehti." Ja veidi edasi: "Linna- ja vallaeelarvest ajakirjanduslaadset toodet välja andes tegelete te tegelikult ju turu solkimisega ja see ei tee head mitte kellelegi."

Öeldut kokku võttes mainis president lehtede väljaandmise kohta: "See on ikkagi tegevus, mille vajalikkusega ma ei nõustu."

Minu ajakirjanduskogemus pärineb ülemaalisest lehest, maakonnalehest, vallalehest ja ka vabakonna lehest. Minu arusaamas algab vallaleht memmest külatänaval. Ta silmas on tänupisar ja suul soe naeratus kui ta ütleb vallalehe toimetajale "aitäh", et leht ikka ilmub. See tasuta leht on ainus, mida memm enesele lubada saab. Kord kuus kodukandi uudised ja inimesed, just parasajagu.

Me küladest leiab sadu inimesi, kel kõik oma valla lehed läbi aastate kausta köidetud kui kogukonna ajalugu. Vallaleht teeb seda, mida keegi teine ei tee. Vallaleht kirjutab üles me koolide ja lasteaedade lood, me seltside, saunade toimetamised, me üleõue naabrite ja kodakondsete mõtted. Sellise koduse ajaloo, mida paraku ei talleta maakonnalehed ega mitte ka üleriigilised üllitised.

Kui poleks külakeskseid vallalehti, poleks me lastel aimu, kuidas elasid nende emad. Millises keskkonnas kasvasid vanaisad. Mille üle rahvas maal rõõmu tundis. Vingeid internetiküljed võivad poole sajandi pärast kadunud olla, aga paberil vallalehed meie homse ajaloo tarvis püsivad alles.

Vallaleht on rahva võimalus suhelda vallamaja rahva ja vallavanemaga. Täpselt nii nagu Eesti ootab presidendi aastapäevakõnesid oodataks paljudes valdades vallavanemate igakuised kirjatöid lehes. Ka need aruanded oma rahvale on sama kena tava kui presidendi või mõne teise poliitiku pidukõne. Ilma vallavanemate juhtkirjadeta me ei teaks, millest valitud mõtlevad.

Vallaleht on valla ettevõtluse kroonika, võimalus kuulutada oma väikeärist. Olgu see leivaküpsetamine või saunavihtade valmistamine või lausa lapsehoidmisteenus.

Vallalehtedega koos valmivad mahukad fotogaleriid, meie elude lugu pildis. Ja kui tädi Maali tahab üleaedset onu Juuliust tänada abi eest lumelükkamisel, siis teeb ta seda just vallalehes. Sellist tänu on soe lugeda.

Vallaleht meenutab valla lahkunuid ning tervitab sünnipäevalapsi. Mõne üksiku memme jaoks on vallalehe õnnitlus vaat, et ainumas õnnitlus üleüldse. Seda rõõmu ei saa me memmelt võtta.

Nüüd valik teemasid, mida kohtab üksnes vallalehes. Niisiis: kes on Kiili valla parim keeglimängija? Kuidas Iisaku rahvamajas tänavatantsu õpiti? Miks Koeru koolis küüslauku hakiti? Millised on Jäägri Grilli uudisroad Rannu külas? Kuidas sündis Kuningamäe suusamaja? Mida küsisid Saverna lapsed jõuluvanalt? Kuidas Õisu külas rahvariideis kaltsunukke valmistati? Kuidas tähistati Tsooru raamatukogu 100. sünnipäeva? Kuidas Roosiku külas šokolaadivabrik käima pandi? Kuidas Kihnu noored Pärnu vangla põgenemistoas käisid? Kes on Viru-Nigula küla parim abipolitseinik?

Kui palju vaesem oleks me elu, kui me seda ei teaks! Kui palju kurvemad oleksid valdade inimesed, kui nende oma leht sellest kõigest ei räägiks.

Austatud president! Ega sellepärast, et üks riigikogulane ostis kuluhüvitise eest majoneesi, pole nad kõik veel sulid ja kaabakad. Ega sellepärast, et mõnede linna- ja vallalehe tegevus meenutab Brežnevi propaganda kuldaega, ole nad kõik veel sulid ja kaabakad, arusaamatud turusolkijad.

Elurikkus on me vallalehtede teine nimi. Meil on väga vedanud, et neid lehti panevad kokku suure ja sooja südamega tublid külainimesed.

Jah, sellist Eestit ma olen tahtnud küll.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.