Ehitus- ja lammutusprahi sissevedu Soomest Eestisse on järsult kasvanud
Iga-aastane prügiralli toob Soomest Eestisse üle 100 000 tonni jäätmeid. Üle-eelmisel aastal moodustas ehitus- ja lammutuspraht sellest kolmandiku, mullu taheti seda sisse vedada juba palju enam.
"Kogused on aastate lõikes muutunud, aga 2019. aastal on need üsna hüppeliselt tõusnud. Taotlusi tuli sisseveoks palju rohkem ja taotletud kogused on ka ligi kümme korda suuremad kui aastal 2018," iseloomustab keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.
2019. aastal lükkas keskkonnaamet tagasi kolmandiku taotlustest.
"Nende taotluste puhul keeldusime sisseveo loa andmisest, sest ettevõttes kuhjusid jäätmed jäätmekäitluskohas, lisaks selgus erinevatest tõenditest, et ettevõte ei suuda sellises koguses jäätmeid keskkonnaohutult käidelda," märgib jäätmebüroo peaspetsialist Katrin Kaare.
Lisaks tühistas amet ühe väljastatud ehitus- ja lammutussegaprahi sisseveo loa. See juhtus pärast seda, kui keskkonnainspektsioon pidas Reisisadamas kinni Soomest tulnud veoki, millega Eestisse toodi hoopis sortimisest järele jäänud sortimisjääki. Tegemist oli Soome ettevõtte Suomen Öljykierrätys veoga.
Täidan, täidan karjääri... plasti ja kilega
Kuigi "Pealtnägija" 2017. aastal paljastatud juhtum räägib sellest, et ehitus- ja lammutusprahti on Eestis kallatud ka lihtsalt metsa alla, on probleem selle prahiliigiga praegu mõnevõrra spetsiifilisem.
"Kõige suurem muretekitaja on see, et materjal, mis ei sobi uuesti ringlusse, jõuab karjääridesse, kuigi selles sortimisjäägis on ka plast, puit, kile, peno… sellised materjalid, mis ei peaks jõudma karjääri, vaid jõudma lõpuks prügilasse," sõnab Reet Siilaberg.
Keskkonnaamet kavatseb edaspidi ehitus- ja lammutusprahi sisseveo lubade osas rangemat joont hoida. Tagataskus on hiljutine kohtuotsus, millega amet sai võidu ettevõtte üle, mis oli sisseveo loast ilmajäämise kohtus vaidlustanud.
"Kui ettevõte tahab tuua Eestisse jäätmeid ja see jäätmekäitluskoht, kuhu tahetakse tuua, on mingil määral keskkonnainspektsiooni tähelepanu äratanud – ettevõte näiteks rikub loa nõudeid või tal on mingeid muid probleeme – siis keskkonnaametil on õigus keelduda loa andmisest," rõhutab Siilaberg.
Eriti ohtlik kraam Soome tagasi
Veel 2018. aastani moodustas enamiku Soomest Eestisse toodavatest jäätmetest aga tavaline olmeprügi. Seda põletatakse muu hulgas Eesti Energiale kuuluva Enefit Greeni Iru soojuselektrijaamas.
"Soomlased on kauem harjunud jäätmeid sorteerima ja teisest küljest on need jäätmed, mis meil Iru elektrijaama Soomest jõuavad, juba prügikütus ehk tehastes sorteeritud spetsiaalselt prügijaamade jaoks. Meie kasutame seda valdavalt just kevadel ja sügisel, kui Eestis on prügi kütteväärtus madalam. Siis me segame seda Eesti jäätmetega ja saavutame elektrijaamale vajaliku kütteväärtuse," kirjeldab Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.
Kusjuures paradoksaalsel moel rändab osa jäätmetest üle lahe Soome tagasi. Kõige keskkonnaohtlikumad põlemisjäägid saadetakse nimelt Irust Soome ettevõtte Fortum ohtlike jäätmete käitlemisjaama.
Lisaks segaolmejäätmetele ja ehitus- ja lammutusprahile tuuakse Soomest Eestisse ka märkimisväärses koguses pliiakusid. Neid ja nende elektrolüüti käideldakse Sillamäel asuvas pliiakude käitlustehases.
Ettevõte valmistab niimoodi puhast pliid ja pliisulameid, mis lähevad edasi uute toodete valmistamiseks. Akuplast puhastatakse ja granuleeritakse ning suunatakse plastitehasesse, kus nendest valmistatakse edasi uued akukestad.