Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar ütles ERR-ile, et ennekõike on valvekaamerate võrgustiku eesmärk kuritegude ära hoidmine või sündmustele reageerimise võimekuse tõstmine.
Kommusaar rääkis, et praegu juba on avalikus ruumis kasutusel suur hulk kaameraid.

"Avaliku ruumi kaameraid meil on üle Eesti ligikaudu 800. Kaamerad on erinevaid. On kaamerad, mis kuuluvad meile ehk politsei- ja piiirvalveametile, on kaamerad mis ei kuulu meile, vaid partneritele ehk põhiliselt kohalikele omavalitsustele, aga pilt tuleb ainult meile. On kaamerad, mis ei kuulu meile ja mida näevad ja salvestavad partnerid, aga kus ka meie saame video vajadusel ning on ka muid lahendusi, näiteks politsei- ja piirivalveameti hoonete kaamerad, mis näevad ka avalikku ruumi, aga oma olemuselt on ikkagi hoone valvekaamerad ja sellele eesmärgil paigaldatud," selgitas Kommusaar.

Ta lisas, et arengukava järgi ei ole plaanis kaameraid oluliselt juurde paigaldada, hoopis olulisem on kogu kaamerapargi ja sellega seotud tehnoloogia pidev uuendamine, näiteks tehisintellekti kasutamine. "Selline süsteem oleks võimeline järjest enam ohu kohti ise ära tuvastama," lausus Kommusaar.

"Lähiaastate perspektiivis oleks soov jõuda sinna, et avalikus ruumis toimuvat oleks kaamera piltide järgi võimalik paremini analüüsida ja kasutada seda ressursside paremaks paigutamiseks," lausus Kommusaar.

Kommusaare sõnul ei ole veel teada, kui palju kaameraid juurde oleks vaja.
Kommusaar märkis, et avalikus ruumis olevad kaamerad saavad märgistatud ka siltidega, et inimesed teaksid, et nad on kaamera jälgimispiirkonnas. Ka praegu on sellised sildid avalikus ruumis väljas.

"Mis puudutab seda, kes kontrollib kontrollijaid, siis loomulikult seal on omad tingimused sellele, et kui kaua siis kaamera pilti hoitakse. Ja loomulikult tuleb lähtuda kõigist andmekaitsereeglitest.

Uutes tehnoloogiates pidas Kommusaar oluliseks nii näotuvastuse kui ka numbrituvastuse võimekust.

"Kindlasti on uus näotuvastuse pool, et ka süsteemides hästi jookseks ja ka markerite loomine nende kohta, et kui kaamerapildist nähtuvad mingisugused sündmused, et siis see süsteem tegelikult taustal suudaks paremini ära tunda seda ilma peale vaatamiseta, et sinna oleks vaja reageerida," sõnas Kommusaar.