"Meie avalduse eelnõule tuli kokku 73 allkirja, 73 saadikut esindavad kõiki riigikogu fraktsioone. Mul on hea meel, et selle avalduse taha on kogunenud tugev konsensus riigikogus," rääkis avalduse üks initsiaatoreid, reformierakondlasest väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ERR-ile.

Küsimusele, kas allakirjutanute seas oli ka Keskerakonna fraktsiooni venekeelsed saadikud, vastas Mihkelson, et tema teada mitte. "Aga ma pean sellest olulisemaks seda, et kõik fraktsioonid on algatajate seas esindatud," rõhutas Mihkelson.

Keskerakonna fraktsioon oli ainus, mis ei toetanud avalduse algatamist. Samas on väliskomisjoni keskerakondlasest esimees Enn Eesmaa ERR-ile öelnud, et tema kavatseb avalduse vastuvõtmist toetada.

Mihkelsoni sõnul soovib ta korraldada avalduse eelnõu arutelu laiendatud formaadis, kus osaleks ka välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning ka Eesti Mälu Instituudi esindajad. See võiks tema hinnangul toimuda 11. veebruaril ning avalduse hääletus riigikogu täiskogul kas 19. või 20. veebruaril.

Avaldusega soovivad selle algatajad seista vastu Venemaa katsetele rakendada stalinlikku ajaloonarratiivi oma agressiivse välispoliitika õigustamiseks. Samas rõhutatakse ka vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad ning toetada selliste režiimide ohvrite mälestust jäädvustavaid projekte.

Avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" on ajendatud Venemaa viimastest avaldustest, mis puudutavad Teist maailmasõda ja süüdistusi Poola aadressil.

Riigikogu avalduse vastuvõtmiseks on vaja ühte lugemist.