Ajaloolane: Venemaad paneb muretsema tema ajaloo-versiooni allajäämine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eesti Mälu Instituut

Venemaad paneb muretsema, et Moskva kui võitjapoole kujundatud pilt Teisest maailmasõjast on ümber tehtud ja uus vaade on viimastel aastakümnetel üha tugevamalt juurdumas. See on ajendatud ennast Nõukogude Liidu järglaseks pidava Venemaa juhte esitama rahvusvahelises avalikkuses jõuliselt tõele mittevastavaid seisukohti Teise maailmasõja ajaloost, leiab ajaloolane Meelis Maripuu.

"Teise maailmasõja ajalugu sellisena nagu seda aastakümneid pärast sõda tunti, oli kirjutatud võitjariikide poolt. Aga viimase 30 aasta jooksul on hakanud pilt mitme nurga alt mõranema," rääkis ajaloolane ja Eesti Mälu Instituudi juht Meelis Maripuu ERR-ile.

See juhtus siis, kui need Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes sattusid pärast sõda Nõukogude Liidu mõjusfääri, hakkasid ise oma ajaloost rääkima ilma, et seda oleks pidanud Moskvas kooskõlastama.

"Nüüdseks on ajaloolaste 30 aasta jooksul tehtud töö hakanud vilja kandma ja see ettekujutus, millised olid tegelikult Teise maailmasõja asjaolud, kes kellega sõdis ja millised olid sõja tagajärjed - see on hakanud võtma teisi toone kui võitjariigile Nõukogude Liidule ja tema õigusjärglasele Venemaale meelepärane oleks," sõnas Maripuu.

Tema hinnangul tahab Venemaa maha vaikida, et Teine maailmasõda ei alanud Nõukogude Liidu jaoks mitte 22. juunil 1941, kui Saksamaa tungis kallale Nõukogude Liidule, vaid see algas juba 1939. aasta septembris kahe riigi koostöös.

"Pea kaks aastat sõdisid Nõukogude Liit ja Saksamaa liitlastena, vallutades koos Poola, aga jagades ära ka hulga teisi Kesk-Euroopa territooriume. Nii, et see osa Teisest maailmasõjast, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa liitlastena sõdisid - kummalgi küll oma kaugemad eesmärgid - see kipub pahatihti Venemaa tänastes käsitlustes kalevi alla jääma," tõdes Maripuu.

Poola polnud Teise maailmasõja kaassüüdlane

Ajaloolase sõnul ei ole ka alust Venemaa väidetel justkui saaks Poolat või Balti riike pidada Teise maailmasõja kaassüüdlasteks. "Balti riike kindlasti mitte, sest siis, kui puhkes Teine maailmasõda, need riigid kõigepealt okupeeriti Nõukogude Liidu poolt ja ajaks, kui Saksa väed jõudsid Balti riikidesse, siis Balti riike de facto riikidena ei eksisteerinud. Nii, et mingist riiklikust koostööst Saksamaaga Teise maailmasõja ajal ei saa me rääkida," sõnas Maripuu.

"Poola puhul on lugu pisut keerulisem, Poola lugu on meist erinev. Seal on ka Vene ajaloolaste poolt viidatud Poola riigi koostööle Saksamaaga Teise maailmasõja eelsel ajal," tõdes ta, kuid rõhutas, et ehkki Poola riigi mõningaid samme enne Teist maailmasõda võib tänaste mõõdupuude järgi taunida, oli see tol ajal üsna tavapärane käitumine.

"Kui me mõtleme, et selleks ajaks ei olnud maailmasõda ju veel puhkenud, keegi ju ei teadnud, et tuleb maailmasõda, millised on selle tagajärjed Poola või mõne teise riiga jaoks," rääkis Maripuu.

Ajaloolase sõnul kipuvad tänapäeva inimesed hindama tollaseid kontakte erinevate riikide vahel tagantjärele tarkusena, arvestades juba kõike seda, mis hiljem sündima hakkas.

"Tol hetkel olid sellised poliitilised kauplemised riikide vahel, et üks riik kasutab poliitilisi olusid selleks, et naaberriigi arvelt oma terrotooriumi ja mõjuvõimu suurendada, suhteliselt tavapärane. Loomulikult me tänapäeval vaatame sellele kui taunitavale tegevusele," tõdes ajaloolane.

Venemaa on viidanud sellele, et Poola, kasutades ära olukorda, kus Tšehhoslovakkia oli sattunud Saksamaa surve alla, haaras endale 1938. aasta sügisel mõned selle piiriäärsed territooriumid, mis on andnud alust väidetele, et Tšehhoslovakkia tükeldamises osales natsi-Saksamaa kõrval ka Poola.

Maripuu hinnangul ei näe ta midagi uut Venemaa viidetese, et natsidega tegid koostööd ka okupeeritud alade kodanikud, sealhulgas Poolas ja Balti riikides.

"Loomulikult saab neid süüdistusi kasutada selleks, et seda teemat uuesti meediasse tuua. Aga ma ei näe nendel süüdistustel selles osas sügavamat tagapõhja. Keegi Balti riikides ega Poolas ei ole täna eitanud seda, et nende riikide kodanikud inimestena tegid Saksa võimudega koostööd. Millised olid parasjagu kellegi motiivid ja milline oli kellegi konkreetne süü, see on iga üksiku uurimise asi. Aga protsessi kui sellist, nähtust kui sellist ei ole keegi eitanud. See on mõneti nagu lahtisest uksest sisse murdmine ja püüda selle pealt üles ehitada mingit suuremat süüdistust - see ei saa minu meelest kuhugi kaugemale viia," leidis ta.

Maripuu kahtleb Putini lubatud arhiivis

Küsimusele, kuidas ta hindab Vene presidendi Vladimir Putini plaani luua arhiiv, kus kõik Teist maailmasõda puudutavad dokumendid oleks uurijatele kättesaadavad, vastas Maripuu, et kuna see paistab olema poliitiliselt motiveeritud, siis see tekitab temas kahtlusi.

"Ajaloolastele alati meeldib, kui mingid dokumendid arhiivist tuuakse ajaloolastele tutvumiseks, lubatakse nendega töötada. See, mis selle juures tekitab kõhklusi ja kahtlusi, on see, kui keegi poliitilise jõu positsioonilt hakkab looma uut arhiivi, koguma sinna dokumente. Siis paratamatult võib eeldada, et sinna valitakse dokumendid selliselt, mis kinnitavad just nimelt seda kuvandit ajaloost, mida selle arhiivi looja tahab uurijatele näidata. Need dokumendid, mis selle kuvandiga vastuolus on, need jäävad sinna arhiivi, kus nad praegu on ja kus nad võib-olla enamikel puhkudel uurijatele kättesaadavad ei ole," rääkis ta.

Venemaa on viimasel ajal aktiviseerinud oma ajalookäsitluse pealesurumist rahvusvahelisele avalikkusele ning selle raames eriti teravalt süüdistanud Poolat, justkui oleks see aidanud kaasa Teise maailmasõja puhkemisele. Kriitika viis selleni, et Poola president loobus osalemast 23. jaanuaril Jeruusalemmas peetud kõrgetasemelisel holokausti mälestusüritusel, millele saabusid ligi 50 riigi liidrid. Poola president Andrzej Duda ei sõtnud Iisraeli foorumile, sest talle ei antud võimalust kõnet pidada, samas kui Vene president Vladimir Putin selle õiguse sai.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: