"Riigikogu avalduse eelnõu "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" on valmis ja kogub homseks menetlusse andmiseks allkirju. Hea meel, et suutsime selles Eestile nii olulises küsimuses näidata parlamendis üksmeelt, sest juba praeguseks on oma toetusallkirja avalduse algatamiseks andnud kõigi fraktsioonide esindajad," kirjutas avalduse üks algatajaid, Reformierakonna saadik Marko Mihkelson sotsiaalmeedias. Ta teatas kolmapäeva õhtul, et selleks hetkeks olid eelnõule oma allkirja andnud juba 61 riigikogu liiget.

Riigikogu väliskomisjon otsustas neljapäeval, et algatab avalduse koostamise ning selles osalevad esindajad igast fraktsioonist.

Avalduse vastuvõtmist toetasid kõik fraktsioonid peale Keskerakonna. Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et Keskerakonna fraktsioon arutas avaldust, kuid tema ise seda ei toeta, kuna tema hinnangul soovib Reformierakond avaldusega teenida poliitilisi lisapunkte. Jufereva-Skuratovski ütles, et praegu on Eesti ja Venemaa suhted niigi pingelised. Samas ütles keskerakondlasest väliskomisjoni juht Enn Eesmaa ERR-ile, et tema toetab avalduse vastuvõtmist.

Mihkelson viitas avaldust algatades ka Poola ja Läti parlamendis juba samal teemal hiljuti vastuvõetud avaldustele ning üle-eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis toimunud arutelule ning septembris tehtud avaldusele. Poola kaitseks on sõna võtnud ka Euroopa Komisjon, mille asepresident Vera Jourova eelmisel nädalal Venemaa tegevust kritiseeris.

"Riigikogul on aeg järgida nende eeskuju ning võtta vastu avaldus ajaloolise tõe kaitseks seoses Venemaa massiivse revisionistliku propagandarünnakuga Teise maailmasõja teemadel. Venemaa eesmärk on Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) õigustades kaitsta oma tänast vallutuspoliitikat," rõhutas Mihkelson eelmisel nädalal.

Avaldus "Ajaloomälust ja mäletamisest" on seotud Venemaa viimaste avaldustega, mis puudutavad Teist maailmasõda ja süüdistusi Poola aadressil.

Selleks, et avaldus esitada riigikogule menetlusse võtmiseks on vaja 21 toetusallkirja.

Mihkelson ütles kolmapäeval ERR-ile, et avaldus tuleb eeldatavasti 11. veebruaril riigikogu väliskomisjonis arutusele ning selle vastuvõtmine jääb ilmselt 24. veebruarile eelnevasse nädalasse. Riigikogu avalduse vastuvõtmiseks on vaja ühte lugemist.