Avalduse üks autor, väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esialgne variant on valmis, kuid teksti viimistlevad fraktsioonide esindajad edasi. Avalduse esitamiseks on vaja 21 allkirja.

"See räägib esiteks sellest, et me kindlasti taunime sellist ajaloo kasutamist ajaloopoliitikas nagu Venemaa praegu teeb oma välispoliitiliste huvide, oma vallutussõdade õigustamiseks. See ka üheselt ohustab meie suveräänsust, territoriaalset terviklikkust küsimuses, mis puudutab Eestit, Lätit, Leedut, Poolat," selgitas Mihkelson.

Avalduse vastuvõtmist toetavad kõik fraktsioonid, välja arvatud Keskerakonna oma. Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et Keskerakonna fraktsioon on avaldust arutanud. Tema ise ei toeta avaldust seetõttu, et tema hinnangul soovib Reformierakond avaldusega teenida poliitilisi lisapunkte.

Jufereva-Skuratovski ütles, et praegu on Eesti ja Venemaa suhted niigi pingelised.

"Kolmandaks, mina usun, et see võib uuesti lõhestada meie ühiskonda sellepärast, et see on äärmiselt tundlik teema ja kui kogu aeg süveneda ajalukku, siis vaevalt aitab see kaasa ühiskonna ühinemisele. Tahan toonitada, et kindlasti mina pean nii Teist maailmasõda kui ka Molotov-Ribbendropi pakti kui ka totalitaarseid režiime suureks tragöödiaks erinevate rahvaste jaoks," rääkis Jufereva-Skuratovski.

Sarnase sisuga avalduse võttis Euroopa Parlament vastu septembris. Riigikogu hakkab ajalooteemalist avaldust arutama tõenäoliselt veebruaris.