"Välisilm": Kreml püüab propagandarünnakuga näidata Teise maailmasõja sündmusi oma huvides ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: GPO/SIPA/Scanpix

Varsti on käes Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäev ning selle eel on taas puhkenud suured vaidlused selle üle, et kes oli süüdi. Vene propaganda väidab üha raevukamalt, et tema rolli sõjasündmustes püütakse negatiivselt tõlgendada. Eriti on Kremli hambusse jäänud Poola, kelle kohta väidetakse, et too olevat olnud üks suuremaid juudivihkajaid ning suisa Teise maailmasõja üks põhjustajaid.

Kõik need süüdistused on pannud Poola väga keerulisse olukorda ajal, mil möödub 75 aastat okupeeritud Poolas asunud Natsi-Saksamaa Auschwitzi surmalaagri vabastamisest, mida Jeruusalemmas möödunud nädalal suurejooneliselt tähistatati. Poola president otsustas sellest mitte osa võtta, vahendas "Välisilm".

"President Andrzej Duda otsustas mitte vastu võtta Jeruusalemma Yad Vashemi holokausti mälestuskonverentsil osalemise kutset. Poolat esindab seal Poola suursaadik Iisraelis Marek Magierowski. Kutsume Venemaa presidenti üles mitte kasutama holokaustiohvrite mälestust poliitiliste mängude mängimiseks," kommenteeris Poola välisminister Szymon Szynkowski.

"Mis puudutab fakte, mis on seotud Teise maailmasõja puhkemisega, siis jah, kahjuks, ja mul on kahju öelda, kuid president Putin levitab täiesti teadlikult ajaloolisi valesid, et kustutada sel moel stalinliku Venemaa vastutust Teise maailmasõja alustamise eest koos Hitleri Saksamaaga," ütles Duda.

Poola presidenti nörritas, et Holokausti mälestusüritusel Jeruusalemmas anti kõnepidamise võimalus Venemaale, kuid mitte Poolale.

"Olin hämmastunud, kui sain teada, et Venemaa presidendile, kelle riik ründas koos Natsi-Saksamaaga 1939. aastal Poolat, mis osales meie riigi jaotamises ja lubas de facto Natsi-Saksamaal holokausti rakendamisega edasi minna, anti võimalus esinemiseks. Saksamaa presidendil lubatakse seal esineda, teiste riikide presidentidel lastakse seal rääkida, kuid Poola presidendil mitte," kommenteeris Duda.

Venemaa president Vladimir Putin väitis Jeruusalemmas peetud kõnes, et holokausti läbiviijatel, natsidel, oli palju kannustajaid üle Euroopa ning viskas õhku omapoolsed süüdistused ajaloopärandi ärakasutamise kohta poliitilistel eesmärkidel.

"Me maksime selle sõja eest sellist hinda, mida ükski rahvas polnud isegi kõige halvemates õudusunenägudes kunagi varem ette kujutanud. 27 miljonit inimest kaotas elu. Me ei unusta seda kunagi. Holokausti mälestus on õppetunniks ja hoiatuseks vaid siis, kui see on terviklik, kärpimata ja mahavaikimata. Kahjuks on mälestused sõjast ning selle õppetundidest ja pärandist muutunud üha sagedamini lühiajalise poliitilise kasu objektiks. See on täiesti vastuvõetamatu," kõneles Putin.

Poola on Venemaale hetkel mõneti kerge saak. Kaks aastat tagasi Varssavis vastu võetud holokaustiseadus vihastas välja Iisraeli, selle on hukka mõistnud ka USA ning Poola populistlik võim on Euroopa Liidus mustas nimekirjas.

Putini etteheited ulatuvad aga Poolast kaugemale. Ta on asunud õigustama Molotov-Ribbendropi pakti, väites, et Nõukogude Liit pidi selle sõlmima, kuna sarnased lepped oli Hitleriga sõlminud ka mitu lääneriiki.

Putinit ärritab, et Lääs ei näe Venemaa rolli Teises maailmasõjas samamoodi nagu tema.

Sügisel võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni totalitaarsete režiimide kuritegudest, mis võrdsustab Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa kuriteod. See rebib Putinilt käest tema suure võidu ja see juhtub just Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel, mida on plaanis suurelt tähistada.

Ülemöödunud nädalal Peterburis Leningradi blokaadi ohvreid mälestades lubas Putin, et loob keskuse, kus kogu tõde sõjast arhiividokumentidega kinnitatakse.

"Loome arhiividokumentide, video- ja fotokeskuse. Paneme suu kinni neil, kes üritavad ajalugu väänata, seda valesti esitada, et vähendada meie isade ja vanaisade rolli, kes surid oma kodumaa kaitseks," sõnas Putin.

Oma Jeruusalemmas peetud kõnes kutsus Putin üles ÜRO julgeolekunõukogu alalisi liikmeid tulema erandkorras kokku ükskõik, millises riigis, et arutada hetke kõige tõsisemaid küsimusi maailmas. Ja ehkki peateemana nimetas ta Liibüat, haakis ta selle külge ka Teise maailmasõja teema.

"Kuid on ka palju muid probleeme, milleks selline tippkohtumine 2020. aastal oluline ja sümboolne on. Me tähistame Teise maailmasõja lõpu ja ÜRO asutamise 75. aastapäeva," ütles Putin.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: