Keskerakondlane Mölder peab kõige sümpaatsemaks EKRE apteegireformi eelnõu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu sotsiaalkomisjoni keskerakondlasest esimees Tõnis Mölder tunnistas, et toetab isiklikult EKRE poolt välja käidud apteegireformi tühistavat eelnõu, kuid peab selle läbiminekut riigikogus ebatõenäoliseks.

"Kõige sümpaatsem on mulle EKRE poolt sisse antud eelnõu, mis käsitleb neid punkte, mis ka minu eestveetud eelnõu eelmisel aastal. Selle sisu on, et apteegi omanikuks võib olla mistahes ettevõtja ja ei pea olema apteeker. Eks siinkohal tule Keskerakonnal maha istuda ja võimalikult ühtne seisukoht kujundada," rääkis Mölder Vikerraadio saates Uudis+.

Saatejuht Arp Mülleri küsimusele, kas ta ei lähe vastuollu kolmapäeval peaminister Jüri Ratase välja öelduga, et valitsus uue eelnõuga välja ei tule ning veelgi suurema segaduse vältimiseks lõpuni tuleks minna lõpuni plaanitud eelnõuga, vastas Mölder eitavalt.

"Laias laastus oleme me ühel arvamusel. Peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsuse tasemel debatt enam kuhugi ei vii, küll aga peab parlament seda arutama. Ta ütles ka, et ei näe, et parlamendis oleks võrreldes detsembrikuuga jõudude vahekord apteegireformi küsimuses muutunud. Ka mulle tundub, et ükski kolmest esitatud eelnõust ei oma laiapõhjalist toetust ning ravimiseadus hakkab kehtima sel kujul, nagu see viis aastat tagasi vastu võeti," sõnas Mölder.

Kahjunõuded riigi vastu kümnetes miljonites

Kiidusõnu jagus Mölderil aga Magnum kontserni omaniku Margus Linnamäe teatele, et annab apteegireformi jõustudes apteegid tasuta praegu ettevõttes töötavatele proviisoritele. Linnamäe ähvardust, et ta pöördub nõudega riigi vastu kohtusse, pidas ta samuti ettearvatuks.

"Eesti on õigusriik ja igal ettevõtjal on õigus oma kaitseks pöörduda kohtu poole. Samas pole see üllatus, sest ka mitmed riigikogu liikmed on juhtinud tähelepanu, et kui apteegireform sellisel kujul jõustub, võib ettevõtjatel tekkida võimalus minna riigi vastu kohtusse. Ja kahjunõude suurus on kümnetes ja kümnetes miljonites eurodes," prognoosis Mölder.

Samas tunnistas ta, et ei tea täpselt, mis on apteekide proviisoritele üleandmise sisu ja kuidas lahendatakse õiguslikult omaniku vahetus.

"Aga ega see (Margus Linnamäe - toim) samm ei ole vale. Peame arvestama olukorda, et Eestis on praegu 300 apteeki, mis ei vasta nõuetele. On 30 asulat või linna, kus 1. aprilli seisuga ei jää alles ühtegi apteeki. Ma arvan, et sellega (apteekide üleandmisega - toim) kasutatakse tavapärast frantsiisi süsteemi, millele peavad siis oma hinnangu andma ravimiamet ja konkurentsiamet, mitte riigikogu."

Saatejuht küsis Mölderilt, et kas midagi ka sisuliselt sellest muutub, kui Linnamäe annab apteegid proviisoritele, aga ravimeid peavad nad ostma ikka vaid temale kuuluvast hulgimüügifirmast?

"Kui võtame laiemalt apteegisekrtori, siis on 25 protsenti apteeke, mis kuuluvad ühele või mitmele proviisorile ja enamik neist kasutab frantsiisiteenusena erinevate hulgimüügifirmade teenuseid. Ma ei näe siin probleemkohta," sõnas sotsiaalkomisjoni esimees.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: