Kiik ütles ERR-ile, et apteegireformi ette nägevad seadused on olnud jõus juba viis aastat ja olemasolevatele turuosalistele anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mis tänavu 1. aprillil lõpeb.

"Hulgimüüjatel ja apteegiketi omanikel ongi olnud võimalus valida, kas nad asuvad apteeke müüma pärast seaduse jõustumist ehk aastatel 2015, 2016 ja nii edasi või nad ootavad, teenivad vahepeal viis aastat kasumit, säilitades enda omanduse erinevates apteekides ja arvestavad võimalusega, et viimase paari kuu jooksul massiliselt apteeke müüa - umbes 300 - väga konkurentsivõimelise hinnaga pole ilmselgelt realistlik," lausus ta.

Kiik põhjendas, et proviisorite arv on piiratud ja lisaks on proviisoritel sellises olukorras mõistlik oodata, kuni olemasolevad apteegid tegevuse lõpetavad ning siis uued asutada, kuna see on reeglina soodsam, kui käibe ja kasumi põhjal arvutatud metoodikaga olemasoleva apteegi ostmine. Ka annab see teadmine proviisoritele läbirääkimistel jõudu, kuna omanikule on teada, et tema õigus apteeki pidada saab vastavalt seadusele peagi ümber.

Mis puudutab konkreetset kahjunõuet, siis selliseid küsimusi ei hinda Kiige sõnul sotsiaalministeerium, vaid juba õigusvaldkonna inimesed.

"Loomulikult on igal ettevõtjal võimalus ja seadusejärgne õigus, kui tuntakse, et üks või teine seadus on olnud tema suhtes ebaõiglane, oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Aga nende nõuete põhjendatust või läbimineku tõenäosust kindlasti mina sotsiaalministrina hindama ei hakka," lisas ta.

Sotsiaalminister märkis, et loomulikult oleks võinud seaduse rakendusakte varasematel aastatel välja töötada, aga ilmselt poleks nende osas ka eelmistes valitsustes nii suurt konsensust olnud, sest riik ei hakka ise apteeke kokku ostma või rahalisi meetmeid ette nägema. Küsimus on Kiige sõnul selles, et apteegiturg pidi jõudumööda korrastuma proviisorite ja praeguste omanike kokkulepete tulemustena.

"Riik ei ole siin kordagi võtnud jõulist rolli, et hakata kedagi sundvõõrandama või ise ostma või muid selliseid meetmeid tegema. See pole olnud apteegireformi eesmärk," rääkis ta.

Vaadates värskeid avaldusi ja ka Euroapteegi omanike neljapäevast avaldust, on Kiige hinnangul selge, et valdav osa turu osapooltest plaanib apteegitegevust jätkata ja inimeste hirmutamine apteekide sulgemisega ei päde.

Õiguslike vaidluste pool ja rahulolematus reformiga on Kiige sõnul teada palju aastaid, kuid toonase seadusandja eesmärk oligi vähendada hulgimüüjate mõju apteegiturul omandipiirangu kaudu, mis näeb ette, et apteegid peaksid kuuluma proviisoritele ning hulgimüüjad tegelema ravimite hulgimüügiga, nagu see ka paljudes EL-i riikides on.

Margus Linnamäe teatas reedel, et annab apteegireformi jõustudes Apotheka nime kandvad Terve Pere Apteek OÜ apteegid ettevõttes praegu töötavatele proviisoritele, kuid Eesti riigile esitab sundvõõrandamise eest kahjunõude, mille suuruse välja selgitamisega tegelevad eksperdid.

 Järgmisel nädalal arutab apteegireformi eelnõusid sotsiaalkomisjon.