Sotsiaalkomisjon ei pruugi sel nädalal apteegireformi hääletuseni jõuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteekide jaotus Eestis 1. veebruari 2020 seisuga.
Apteekide jaotus Eestis 1. veebruari 2020 seisuga. Autor/allikas: riigikogu sotsiaalkomisjon

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab sellel nädalal kahel kohtumisel apteegireformi üle, kuid komisjoni esimehe Tõnis Möldri (KE) sõnul ei pruugita veel hääletamiseni jõuda.

Teisipäevasel kohtumisel olid kohal ravimiameti esindajad ja sotsiaalminister Tanel Kiik, kes andsid ülevaate enda nägemusest apteegireformi hetkeseisust. Kolme menetluses olevat eelnõu ei käsitletud ning nende juurde tullakse neljapäevasel kohtumisel.

Mölder rääkis ERR-ile, et ülevaadetest tuli välja päris mitmeid probleeme - jätkuvalt on 308 apteeki, mis ei vasta nõetele, ja 35 asulat, kus pärast 1. aprilli võib apteegiteenus ära kaduda.

"Mida ravimiamet ütles, et ta näeb ja märkab, et viimasel ajal on toimunud teatavad arengud, kus eri ettevõtted on asunud end justkui ümber registreerima proviisoraptekideks ja minu meelest on see ääretult suur probleem. Ma isiklikult väga küll ei toeta seda apteegireformi, aga see ei lähe kokku ka apteegireformi eesmärgiga, et meil tekiksid proviisorapteegid, kui meil tekivad pehmelt öeldes väga tugevalt hulgifirmadest sõltuvad proviisorapteegid, mis on paberi peal, juriidiliselt korrektsed, aga sisuliselt ei näe üldse nii sõltumatud välja," lausus ta.

Sotsiaalkomisjonis käidi läbi kõik Eesti 15 maakonda, et teha selgeks, kas on parema ja halvema seisuga piirkondi. Suurimateks murelasteks osutusid Möldri sõnul Harjumaa, kus sulgemine ootab enam kui sadat apteeki, ja Valgamaa. Samas märkis ta, et on raske prognoosida, kas probleemid ka päriselt pärast 1. aprilli tekivad.

"Meil ei ole muud uskuda, kui vaadata statistikat ja fakte, kas tänase seisuga on midagi muutunud või mitte. Tänaseks ei ole muutunud, selles mõttes on see probleem jätkuvalt terav," ütles Mölder.

Neljapäevasel sotsiaalkomisjoni istungil on päevakorras kolm riigikogu menetluses olevat apteegireformi eelnõu ning kohale on kutsutud eelnõude algatajate esindajad, minister ja ravimiamet. Esmalt kuulatakse ära eelnõu algatajate mõtted, siis arutab eelnõusid komisjon, kuid kas see päädib mingisuguse hääletusega, ei osanud Mölder veel öelda.

Sotsiaalkomisjoni järgmine korraline istung toimub suure tõenäosusega tuleval esmaspäeval ning kui sel nädalal tulemusteni ei jõuta, jätkatakse siis arutelu. Mölder pidas sellist stsenaariumi tõenäolisemaks, arvestades, et paljud nüansid ja ideed vajavad laiemat selgust ja ravimiameti kommentaari.

Apteegireformi eelnõusid on kokku kolm: ühe neist algatasid sotsiaaldemokraadid detsembri keskel, teise tänavu jaanuaris ning kolmanda EKRE.

EKRE eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, millega tegevusloa enamusosalus pidanuks kuuluma proviisorile, ja kaotada ravimite hulgimüüjatele kehtestatud keeld edaspidi apteeke omada.

Sotside teine eelnõu näeb lisaks maapiirkonnas asuvatele ja nõuetele mittevastavatele apteekidele üleminekuaja kehtestamisele ning proviisornõude pehmendamisele ette haiglaapteekidele ravimite maaletoomise ja nende jaemüügi võimaldamise.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: