Ravimiäri olevat suurema kasumlikkusega kui pangandus, nafta- või isegi relvatööstus ja on neid, kelle arvates ei ei ole ükski ühiskond suutnud seda reguleerida. Miks?

Siin tuleb selgelt eristada ravimite tootjaid ja ravimite müüjaid. Meie tegeleme hulgimüügiga ja apteegiteenuse pakkumisega, mis on absoluutselt teistsugune äri kui ravimitootmine.

Seegi on kasumlik?

Selleks, et pakkuda jätkusuutlikku teenust, peab igasugune äritegevus olema kasumlik.

Aga üldiselt on nii, et kui teie maksate apteegis ravimi eest x summa, siis keskmiselt 73 protsenti sellest saab ravimitootja, hulgimüüja saab 4,3 ja apteek 13,7 ning üheksa protsenti läheb käibemaksuks riigile.

Teie olete hulgimüüja pluss apteegiketi omanik, niisiis on teie kasum 18 protsenti.

18 protsenti küll, aga mitte kasum, vaid müügikäibe jaotus. Selle sees tuleb teha ära kõik hulgi- ja jaemüügi tegevused, alates kaubaauto kütusest ja logistikast kuni apteegi elektriarve ja proviisori palgani. Alles see, mis üle jääb, kui jääb, on kasum. 

Samas on ravimiäri üks kõige läbipaistmatumaid ärisid – keegi väljastpoolt ei tea, kuidas liigub seal raha, milliste hindadega  müüakse-ostetakse.

Ravimitootmine ja -kaubandus on üks kõige reguleeritum valdkond üldse. On vähe valdkondi, mida saab regulatsioonide mahu poolest meiega võrrelda.

Tamro Eesti juhatuse liige Tanel Kuusmann selgitas kuu aega tagasi ERR-ile, et "hulgimüüja müüb igale haiglale vastavalt tema riigihanke hinnaga ning kuu lõpus raporteerib tootjale iga tehingu osas tehtud allahindlused, mille tootja tagantjärele hulgimüüjale kompenseerib".

Täpselt nii.

Mitte midagi ei saa aru. Mis tasaarveldused need käivad?

(Naerab) On keeruline, jah. Hea, et küsite, sest parem on küsida, kui oletada ja spekuleerida.

Võõraste pilgud ju sellesse maailma ei ulatu?

Kogu see valdkond on ravimiametile täiesti avatud.

Kommenteerin siis kolleeg Taneli sõnu. Ravimi hulgimüüja saab lisada riigi poolt ette kirjutatud juurdehindluse hinnale, mida tootja talle pakub. Kui võrdleme ravimeid, mis jõuavad apteegist inimesteni ja neid, mis jõuavad riigihangetega haiglateni, siis väga tihti annavad ravimitootjad haiglatele erinevaid hindu. Kui haigla kuulutab välja mingi toimeaine soetamiseks riigihanke, siis erinevad ravimitootjad konkureerivad omavahel ja pakuvad hulgifirmadele hindu, mis on tavaliselt palju madalamad nendest, mida tootjad pakuvad hulgifirmadele apteekides müümiseks.

Et kui tavaliselt on hulgifirmale paratsetamooli sisseostuhind on 3.95, pluss juurdehindlus 10 protsenti, siis haigla ostuhind on 1.01?

Ma ei tea, kust need numbrid pärinevad, aga üks ja sama ravimitootja võib sama ravimi anda haigla hankesse märgatavalt madalama hinnaga, kui ta pakub seda apteegisektoris. Ja tootja kompenseerib meile vahe. Hulgimüüja osaleb selles tehingus kui logistikafirma.

Kas Eestis on apteeke liiga palju?

Umbes 500... Täpselt parasjagu, et lõviosa Eesti inimestest – 98 protsenti – saavad öelda: nad on väga rahul Eesti apteegiteenusega.

Euroopas olevat keskmiselt üks apteek 6000 inimese kohta, Eestis on ühe rohupoe teenindada keskmiselt 2400 inimest.

Lätis ja Leedus on samuti tihe apteegivõrk, hästi kättesaadavad ravimid ja samuti kõrge rahulolu teenusega.

Lugesin, et Eesti ravimituru maht on 500 miljonit eurot aastas. Kes seda valitseb?

Kahjuks veel 500 miljoni euroni ei küüni. Ravimite käive hulgimüügihindades on 330-340 miljonit eurot aastas.

Ja kelle käes see on?

Tamro Eesti hulgituru osa on 30 protsendi lähedal. Turuliider on Magnum Medical.

Kui rääkida jaetasandist ehk apteekidest, siis BENU turuosa on ligi 17 protsenti, turuliider on Apotheka ja kaks järgmist ketti – Euro- ja Südameapteek – on meiega üsna võrreldavas suuruses. Käib tihe konkurents, igapäevaselt konkureerime nii et tolmab.

Kas teie omanik, Saksa perefirma PHOENIX Group on enda Eesti haru tegevusega rahul?

PHOENIX vaatab Baltikumi tervikuna, nagu ka mina, sest juhin kõiki meie Balti tegevusi. Läti ja Leeduga on nad väga rahul, seal on head tulemused ja mis väga tähtis – ka head kasvuvõimalused. Iga äri tahab kasvada ja areneda.

Eestis on meie tegelik kasv apteegireformi tõttu pärsitud või ütlesin isegi – võimatu. Ketid ei saa ju osta või asutada uusi apteeke, mis vähendab Eesti turu atraktiivsust PHOENIX'ile.

PHOENIX Group tegutseb edukalt ka riikides, kus kehtib vertikaalse integratsiooni keeld ehk kus hulgimüüjad ja apteegid on lahutatud. Kui sama juhtub Eestis, kas teie emafirma lahkuks siit?

Tõepoolest, mõnes Euroopa riigis on ravimite hulgimüük ja apteegid lahutatud. Aga, mis on oluline, et ärimudel, kus hulgimüüjal ei tohi olla apteeke, on seal olnud juba aastaid ja aastaid. Ei ole olnud olukorda, et PHOENIX'il või kellelgi teisel on hulgimüük ja apteegid ning siis tuleb riik ja ütleb: me võtame nüüd ühe osa teie ärist ära, nägemist.

Kas PHOENIX lahkub Eesti turult? Ärme kiirusta sündmustest ette.

Neid otsuseid ei ole langetatud ei PHOENIX'i ega Tamro Baltics'i meeskonna poolt. Enne peab ütlema [Eesti] riik enda viimase sõna ja kui täna on [seadusmuudatuste] eelnõud parlamenti sisse antud, siis ei ole protsess veel läbi. Ootame ära, millega see lõpeb ja siis teeb PHOENIX ka oma otsused.

Te ju aimate, millised need otsused võivad olla, kui parlamendis ei leia apteegireformi peatavad eelnõud toetust.

Ma väga loodan, et terve mõistus mõistab ja riik, poliitikud teevad muutused.

Kui apteegireformi seadus jõustub 1. aprillil, ka siis on võimalikud erinevad lahendused ja otsused.

Näiteks?

Vaatame, kui palju tekib [1. aprillini jäänud] kahe kuu jooksul huvilisi proviisorite hulgast, frantsiisipartnereid. Senist praktikat vaadates ei ole alust loota, et neid tuleb palju, aga võibolla tuleb mõni juurde.

Soodustate nende tulekut?

Me oleme kogu aeg püüdnud leida frantsiisipartnereid, aga... neid ei ole. Kui proviisor tahab asutada uut apteeki, on üks olukord. Aga kui meie peame, et kohaneda uue seadusega, müüma oma apteegid proviisoritele, kellest üks ei saa osta üle nelja apteegi ning meil on vaja terve hulk ettevõtlikke ja riskialteid proviisoreid, siis... Ei ole neid, kes tahaksid pangast laenu võtta ja oma kodu panti panna, muutuda töövõtjast ettevõtjaks.

On müüt, et ravimite hulgimüüjate ukse taga seisavad proviisorid, kes tahavad apteeke osta, aga nendega ei taheta rääkida, sest hulgimüüjad ei taha müüa. Ei ole neid proviisoreid, kes oleksid valmis ostma apteeke õiglase hinna eest.

Mis siis ikkagi saab 1. aprillil?

Lõplikke otsuseid ei ole tehtud. Võibolla mõned apteegid õnnestub proviisoritele maha müüa. Vaatame, kas mõnes kohas tasub jätkata tegevust nii, et ravimeid mitte müüa, aga kaupleme seal toidulisandite ja kreemidega.

Usun, et PHOENIX vaatab olukorrale peale märtsis, kui on lõplik selgus ja teeb siis otsused. Praegu mina nende eest ei saa ja ka ei taha rääkida.

BENU kaubamärk on Eestis 173 apteegil. Kui paljud neist on teie omad ja kui paljud kasutavad teie kaubamärki?

73 on meie omad ja 100 kuuluvad erinevate ettevõtjatele, kes moodustavad frantsiisiketi.

Mõned poliitikud heidavad ette, et turuosalised kasutavad apteegireformiga kohanemiseks JOKK-skeeme. Kas üks nendest on frantsiis, enda kaubamärgi kasutada andmine?

Frantsiis on korrektne ja levinud äritegemise viis. Mis puudutab JOKK-skeeme, siis ka konkurentsiamet juhtis tähelepanu, et hallide skeemide tõenäosus on olemas. Ravimi- ja konkurentsiametid tunnistasid, et nende võimuses ei ole välja selgitada, kas kusagil on kellegi seifis teiste silmade eest peitu pandud mingi lepingu lisa. Meie saame enda nimel öelda, et selliseid ei ole, aga kas neid pole üldse turul, seda mina ei tea.

Apteegireformi käigus oleme kohtunud paljude ametnike ja poliitikutega, kes on selle teemaga seotud. Ja meilt on küsitud: miks te ei kohane seadusega ja miks te ei vormista apteeke proviisorite nimele? Ja mina küsin vastu: vabandage, aga mis toiming see apteegi ümbervormistamine on? Meie ei hakka kindlasti mingit sellist ümbervormistamist tegema ega skeemitama hakata.

Öelge nimed, kes on teile selliseid ettepanekuid teinud.

Apteegireformiga seotud inimeste hulk on üsna kitsas ja tuntud. Nii, et selgitage see ise välja.

Neli-viis aastat, eriti intensiivselt viimased kaks-kolm aastat oleme kulutanud poliitikute-ametnike uksi, täitsa ametlikult ja avatult, rääkimaks, et niimoodi apteegireform ei realiseeru. Rääkimata sellest, et ei ole ühtegi tõendatud probleemi, mida reform suudab lahendada.

Poliitikud pole huvitatud, et hulgimüüja kontrollib kogu turgu.

See, et kontrollib, on müüt. Mida tähendab, et hulgimüüja kontrollib kogu turgu? Kas seda, et hulgimüüja määrab, millised ravimid jõuavad turule ja millised mitte? Täiesti vale. Ei ole nii.

Rohkem räägitakse ravimite hinnast.

Kogu hinnakujundus on reguleeritud. Me ei saa panna ühelegi ravimipakile hinda, mis meile meeldib. Vaatame tabelist järgi, kui palju tohime juurdehindlust lisada, samamoodi peab käituma apteek. Riik on kogu hinnakujunduse ahela täiesti ära reguleerinud.

Kas riik suhtub siis pahatahtlikult ravimite hulgifirmadesse ja apteegikettidesse?

Niimoodi üldistada, et suhtub pahatahtlikult, ei ole õige. Aga kahju, et apteegireformi käigus on tekkinud kaks apteekrite leeri – proviisorapteekide ja ketiapteekide inimesed. Ja need, kes töötavad ketiapteekides, oleksid justkui kehvemad proviisorid, mitte nii usaldusväärsed.

Mina aga tean, et kõik proviisorid annavad endast parima, aitavad igapäevaselt patsiente. Kunstlik apteekrite kahte leeri jagamine on meelevaldne ja ebaõiglane.

Mida te tunnete, kui loete Paide proviisorapteegi juhataja Kai Kimmeli appihüüet: "On täiesti kurjast, et meie, kes me teame, et iga ravim on mürk, peame osalema ärimehest omaniku käsul "musta reede" , "hullude päevade", "tervise teisipäevade" ja jumal ise teab, millistes müügikampaaniates."?

Kampaaniad ei puuduta üldse retseptiravimeid. Valdav osa kampaaniaid puudutab toidulisandeid, kosmeetikat jne, mis on võimalus pakkuda kliendile soodsamat hinda.

Kas Nivea või Orto kätekreem?

Jah, aga ei Nivea ega Orto kätekreem ole ravim.

Aga te saate ju proviisor Kai Kimmeli mõttest aru, sest tema näeb apteeki kui puhast rohupoodi.

Ma pean lugu Kai Kimmeli vaatekohast, aga ta on pragmaatiliselt väga... naiivne.

Äriliselt?

Äriliselt. Kui Eesti apteekidest võtta välja kõik mitteravimid – vitamiinid, toidulisandid, kosmeetika, hügieenitarbed – ning jätta riiulitele käsimüügi- ja sahtlitesse retseptiravimid, siis mis juhtuks? Paljud apteegid läheksid järjest pankrotti. Miks? Sest ravimite teenistus on riigi poolt rangelt reguleeritud ja tuleb juurdehindlusest, mitteravimite pool on nagu ikka vabaturg, kus hinna määrab nõudmine ja pakkumine, sealt teenivad apteegid suurema osa oma kasumist. Tänu sellele ongi ravimite juurdehindlused muutmata aastast 2005 – 15 aastat.

On teil siiski plaan, kui palju BENU apteeke võite sulgeda?

Täna sellist plaani kindlasti ei ole.

Olete mõelnud oma töötajatele?

Me kaitseme BENU inimesi ja BENU töökohti nii kaua, kui see on võimalik.

Vaatate Eesti kaarti ja mõtlete, millised rendilepingud lõpetada?

(Paus) Täna lõplikke otsuseid ei ole langetatud.

Riigikogus on praegu kaks senist apteegireformi pööravat eelnõu – EKRE esitatud ja sotsiaaldemokraatide oma. Milline ja miks on neist teie hinnangul õigem?

Sotside eelnõu annab üheksa kuud pikendust apteekidele, mis asuvad linnades ja asulates, kus nende sulgemisel ei jääks pärast 1. aprilli ühtegi apteeki. See on ajutine, lühiajaline meede ja ei lahenda ühte fundamentaalset probleemi – sundvõõrandamist, kui ettevõtetelt võetakse ilma õiglase hüvitiseta ära varad, millesse nad on investeerinud.

EKRE eelnõu, mille eesmärk on turg vabaks lasta apteekide asutamise ja omandi mõttes, välistab sundvõõrandamise. See on palju õiglasem ettepanek ja Eesti majanduskeskkonda sobiv lahendus. Küll aga annab EKRE eelnõu apteekidele õiguse osta ravimeid teistelt [välismaistelt] hulgimüüjatelt...

... ning ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele.

Seal on palju nüansse. Mis on haigla apteek? See ei ole kättesaadav tänavalt tulevale inimesele, vaid seal jaotatakse ravimeid haigla osakondade vahel. Üle Euroopa kehtib selge ja tunnustatud põhimõte: need, kes tekitavad nõudlust ravimite järele ehk kes kirjutavad ravimeid välja, ise ravimite müügiga ei tegele. Näiteks meie müüme ravimeid, aga ei kirjuta välja ühtegi retsepti.

Kui EKRE ettepanek võetaks muutmata kujul vastu, siis tekib olukord, kus haigla kirjutab ravimit välja ja ise müüb seda. Või perearst.

Eesti haiglate ravimimaht olevat 100 miljonit eurot aastas, millest siis osa läheks teile kaduma.

Haigla peab neid ravimeid kusagilt saama ja hulgimüük säilib. Aga tekib huvide konflikti risk, et ravimit võib välja kirjutada oma käibe huvides.

EKRE eelnõus on apteegireformi [tühistamise] punkt, mis nõuab kiiret otsustamist, sest tähtajad pressivad peale ning siis on muud punktid, mis väärivad põhjalikku analüüsi ja arutelu, mida minu hinnangul on selle aja jooksul teha äärmiselt ebatõenäoline.

Kuivõrd te olite kursis, et EKRE just sellise eelnõu esitab?

Mina lugesin seda meediast ilmselt samal ajal kui teie.

Kas parlamendipoliitik Jevgeni Ossinovski siis eksib, kui arvab sotsiaalmeedia postituses, et EKRE eelnõu niidid ulatuvad  Tamro kontorisse?

Jevgeni Ossinovski eksib.

Tema loogika oli see, et kuna EKRE eelnõu paneb suuremates linnades käe ette haruapteekidele, mida  BENU-l on vähem kui konkurentidel, siis teie saate konkurentsieelise?

Lugesin ka seda otsitud põhjendust. Aga kordan veelkord, Jevgeni Ossinovski ei räägi tõtt.

Detsembris panid ketiapteegid ootamatult pooleks päevaks uksed kinni, et survestada poliitikuid loobuma apteegireformist. Võibolla saavutasite risti vastupidise tulemuse?

Miks neli apteegiketti seda tegid? Mitte selleks, et näidata mõjuvõimu, vaid näidata, et kui seadust mitte muuta, siis 1. aprillil sünnibki olukord, mida nägime 18. detsembril kella 14 kuni õhtuni. Aga siis mitte enam mõneks tunniks, vaid... sellest saab püsiv olukord Eestis.

Peaminister Ratas ütles selle kohta "kohatu surve avaldamine poliitikutele ja avalikkusele".

(Paus) Jah, lugesin.

Kas peaminister eksis?

Ilmselt ei ole siin mõtet anda hinnanguid, kas ta eksis või mitte. Aga Tamro, mina ja minu kolleegid on käinud poliitikute ja ametnike jutul aastaid argumentidega, miks apteegireform sellisel kujul jõustuda ei saa ja miks see on kahjulik. Kahjulik Eesti majandus- ja investeerimiskeskkonna mainele ja Eesti inimestele, sest pikaajaliselt kaob selle sektori efektiivsus, riik on sunnitud tõstma juurdehindlusi, kuna kaob mastaabiefekt.

Vastuvõtlikkus meie sõnumite suhtes oli pehmelt öeldes leige. Nii et see, mis juhtus 18. detsembril, ei olnud jõu näitamine, vaid oli viimane võimalus näidata – tulge mõistusele, reguleerime seda valdkonda mõistlikult, ei tegele Eesti Vabariigis aastal 2020 sundvõõrandamisega.

Aega 1. aprillini on kaks kuud, parlamendis on kaks istungitevaba nädalat, seega saab arvestada kuue töönädalaga. Kas usute, et riigikogu pöörab apteegireformi ümber?

See pole usu küsimus. Mina loodan jätkuvalt, et terve mõistus võidab. Ja terve mõistus võidab ainult juhul, kui seadus sellisel kujul ei jõustu, sundvõõrandamist Eestis ei toimu ja tänased apteegiomanikud saavad apteeke pidada ka edaspidi.

Vaadake, kui parlament otsustas, et Eesti inimesele on parim proviisorapteek, siis mina võin sellele vastu argumenteerida, aga see on parlamendi otsus, mida tuleb respekteerida. Kuid täna oleme punktis A, kus suur osa apteeke kuulub ettevõtetele ja me tahame jõuda punkti B, kus kõik apteegid kuuluksid proviisoritele. Probleem ei ole see, et parlament võttis otsuse vastu, et tahame olla punktis B, vaid, et riik ei ole ehitanud silda punktist A punkti B, mis tagaks sujuva ülemineku tänasest turukorraldusest soovitud turukorraldusse.

Milline see sild näiteks oleks?

Kui arvatakse, et apteekrid ostavad tänastelt ettevõtetelt apteegid õiglase hinna eest ära, siis võiks riik garanteerida apteekritele finantseerimise. Riik võiks olla ka ise see sild, ostku tänastelt omanikelt apteegid välja ja müügu edasi proviisoritele. Ma ei kommenteeri, kui reaalne see on...

Nalja teete? Riigil pole selleks raha.

See on üks näide, millised võiksid olla lahendused. Aga pidada loomulikuks, et omanikud lihtsalt kingivad apteegid ära, kustutavad tule ja lahkuvad – see ei ole mõistlik.

Te kasutate kogu aeg väljendit "sundvõõrandamine". Riik ei sundvõõranda teilt apteeke.

Riik ütleb, et meie ei tohi apteeki alates 1. aprillist pidada ja riik on loonud olukorra, kus ei ole ühtegi osapoolt, kellele saaks apteeke õiglase hinna eest müüa. Meile ei ole ette nähtud õiglast hüvitist... Võibolla juriidiliselt ei ole "sundvõõrandamine" täpne, aga see on omandi käest ära võtmine igal juhul.

Seadus võeti vastu viis aastat tagasi ja nüüd, kaks kuud enne selle jõustumist, me ikka veel arutame. Mida te tegite neli ja pool aastat?

Aga mida me oleksime võinud teha? Mida me jätsime tegemata?

Kui palju teil lobitegevusele aastas eelarvest kulub?

(Laiutab üllatunult käsi) Noo... (Laiutab jälle käsi)

Mida me teie arvates jätsime tegemata?

Mina ei ole lobifirmast. Aga on suht naljakas, et vahetult reformi jõustumise lävepakul oleme siin, kus oleme.

Näiteks minu ülemused Saksamaalt on palunud Eesti peaministrilt kohtumisi, et arutada. Me isegi ei saanud ametlikku vastust.

Kes oli siis peaminister?

Istuv peaminister...

Viis aastat on siiski pikk aeg.

Jah, aga probleemi olemus on ju selles, et [apteekide] ostjaid ei ole. Ei olnud aasta tagasi, ei ole praegu ja ei ole alust arvata, et tekiks, kui üleminekuperiood oleks kolm aastat pikem. Kui ostjad ei ole, siis ei olegi midagi teha.

Ja lähevadki apteegid kinni.

Sellele me juhimegi tähelepanu.

Riigikogu üritas äsja apteegireformi peatada, aga see ei leidnud parlamendi enamuse toetust.

Väga kahju sellest.

Kas olete ka otse erakondadega rääkinud?

Kõikidega.

Ja mis teile sealt vastu vaatab? Mõistmine või mittemõistmine?

Teate, ma olen väga vähe näinud inimesi erakondades, ministeeriumites, kes ütlevad veendunult, et apteegireform on õige asi. Neid on väga vähe, üksikud inimesed. Kõik saavad aru, et tegu on mittetoimiva ja väga halva mõttega, väga halva seadusega. Aga kuivõrd on valmisolek seda muuta, on hoopis teine lugu.

On see siis vandenõu?

Seda ütlesite teie. Ma ei tea, mis see on.  

Leedus saab osa käsimüügiravimeid osta ka tanklatest ja poodidest. Kas Eesti peaks kunagi minema sama liberaalset teed?

Formaalselt on teil Leedu suhtes õigus, aga nimekiri ravimitest, mida saab osta väljaspool apteeki, on väga lühike, 10-15 rida.

Peavalutabletti saab bensiinijaamast osta?

Teatud karbisuurusega saab tõesti. Küsime, mis probleemi see lahendab? Kas meil on Eestis vähe apteeke? Pigem ikka palju. Kas ravimi hinnad väljaspool apteeki läheksid alla ja tekiks eelis patsiendile? Ei usu, sest bensiinijaamas on oma juurdehindlus ja seega kujuneb hind [võrreldes apteekidega] üpris ühesuguseks.

Väikese osa käsimüügiravimite suunamine väljapoole apteeki on võrreldes apteegireformiga palju väiksem ja teisejärgulisem teema.

Tanklad ja poed peavad kusagilt need ravimid saama. Olemasolevatest hulgifirmadest?

Nii on, jah.

Sõnaga, teie soovite apteegiturul praeguse olukorra säilimist?

Regulatsioon, mis kehtiva seaduse järgi jõustuks 1. aprillil, on kindlasti väga halb. Eesti Apteekide Ühendus töötas välja kompromissettepaneku – praegustelt omanikelt vara tasuta käest ei võeta ja kõik uued apteegid peavad olema avatud proviisorite poolt.

Palju neid uusi apteeke ikka tuleks?

Ehitatakse uusi elurajoone, avatakse kaubandus- ja tervisekeskusi. Neid kohti tekib. Meie ettepanek sildistati, et see on turu lukk, aga ei ole seda mitte. Apteeke läheb ka kinni, toimub normaalne eneseregulatsioon.