NATO tahab, et kõik 29 liikmesriiki Balti riikide ja Poola kaitseplaani heaks kiidaks. Kui Türgi seda ei tee, siis kindlasti ei jää Baltimaad ja Poola NATO kaitseta, plaani elluviimine aga võib venida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muu hulgas nõuab Türgi, et NATO kuulutaks Põhja-Süürias tegutsevad kurdi rahvakaitseüksused terrorirühmituseks. Türgi Reutersi teisipäevast uudist kommenteerinud pole.

Endise välisministri, Euroopa parlamendi sotsiaaldemokraadist liikme Sven Mikseri sõnul on Türgi praegused nõudmised Türgi ja NATO varasemate erimeelsuste loogiline jätk.

"Kui nii-öelda kaasnevaks kahjuks on tõepoolest just edasiminek Balti ja Poola kaitseplaanidega, siis kahtlemata on see teema, millele ka Eesti valitsus peaks diplomaatiliselt kiiresti ja otsustavalt reageerima," sõnas Mikser.

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on tegu pigem Türgi sisepoliitilise avaldusega, mis riigi välispoliitilist käitumist ei muuda.

"Ma spetsiaalselt võtsin ühendust oma Türgi kolleegidega ja küsisin üle, et kuidas nüüd on Türgi hoiak Balti riikide suhtes. Sealt oli väga selge ühene kinnitus, et Türgi peab kinni kõigist oma kohustustest, ka NATO raames Balti riikide julgeoleku tagamisel," rääkis Mihkelson "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma arvan, et meil tuleb silmas pidada, et NATO-l ei ole lähiminevikus olnud korraga nii palju väljakutseid, millega me tõenäoliselt koos liitlasruumis ei oska veel parimal moel hakkama saada ja kindlasti on mängus ka sisepoliitikad. Me näeme ka Eesti puhul, et sisepoliitika kahjuks tuleb mängu julgeolekuküsimuste menetlemisel," lisas ta.

Leedu president Gitanas Nauseda on veendunud, et Türgi praegust järsku hoiakut on võimalik läbirääkimistega leevendada.

"Siiamaani, ma usun ja loodan, et meie liitlased ja NATO tervikuna otsivad lahendusi, räägivad läbi ja leiavad viisi, mis rahuldab kõiki osalisi. Seepärast ei taha ma ka mingit kategoorilist seisukohta võtta," ütles Nauseda.