Bloombergi 2015. aasta helisalvestis tõi kaasa süüdistused rassismis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581513480000 | amCalendar}}
Michael Bloomberg.
Michael Bloomberg. Autor/allikas: SCANPIX/Zuma Press

USA avalikkuses levis teisipäeval helisalvestis, kus Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürgiv Michael Bloomberg räägib ühes 2015. aasta sõnavõtus, et politseil tuleks keskenduda vähemuste ehk mustanahaliste ja latiino rajoonidele, sest need on kohad, kus on "kogu kuritegevus".

Tegemist on jutuga, mida Bloomberg rääkis 2015. aasta veebruaris Colorados mõttekoja Aspen Institute üritusel ning Bloomberg on tollase sõnavõtu teemal juba varem vabandanud ja väitnud, et edastas oma mõtteid valesti. Helisalvestis kerkis esile ajal, mil arvamusküsitluste kohaselt on Bloombergi reiting demokraatidest kandidaatide seas tõusuteel ning mil tema sõnasõda praeguse presidendi Donald Trumpiga on märgatavalt teravnenud. Bloombergi kunagist juttu kasutas Trumpi kampaaniameeskond järjekindlalt ära ka teisipäeval, kirjutavad BBC, Axios ja New York Post.

Täpsemalt kaitses New Yorgi kunagine linnapea Bloomberg oma sõnavõtus politsei meetodit (nn stop-and-frisk), kus korrakaitsjad peatavad kuriteoennetuse eesmärgil inimesi, et neid võimalike ebaseaduslike relvade või narkootikumide leidmiseks läbi otsida. Kriitikute sõnul on USA politsei seda meetodit kasutanud meelevaldselt eelkõige just mustanahalistest ja latiinodest noormeeste suhtes.

"See on vastuoluline, kuid esimene asi on see, et 95 protsenti mõrvadest, mõrvaritest ja mõrvade ohvritest sobib kokku ühe teemaga. Võite võtta kirjelduse, teha sellest Xeroxiga koopiaid ja jagada kõikidele politseinikele. Need on meessoost vähemuste esindajad, vanuses 15 kuni 25 eluaastat. See on tõsi New Yorgi puhul. See on tõsi sisuliselt kõigis linnades. Ja see on see koht, kus tõeline kuritegevus on. Tuleb võtta relvad ära inimestelt, kes muudkui surma saavad," rääkis Bloomberg 2015. aastal.

"Tuleb saata politseinikud piirkondadesse, kus on kuritegevus. Nendeks piirkondadeks on vähemuste rajoonid," lisas ta.

"Ning see, kuidas saada relvad noorukite käest ära, on suruda nad vastu seina ja läbi otsida," jätkas Bloomberg.

Ajalehe Aspen Times andmetel olid Bloombergi nõunikud soovinud tookord, et ajakirjanikud seda salvestust eetrisse ei laseks.

Esialgse helisalvestise avaldas teisipäeval oma Twitteri-postituses liberaalne aktivist Benjamin Dixon, kes kutsus kõiki Bloombergi toetajaid oma toetust tagasi võtma. Postitust saatis hashtag #BloombergIsARacist.

USA president Donald Trump, kes väidetavalt näeb Bloombergis tegelikult tõsist konkurenti, reageeris teemale kiirelt ja jagas helisalvestist samuti oma Twitteri-kontol. "Vau, Bloomberg on täielik rassist!" kommenteeris ta. Hiljem see säuts aga kadus mingil põhjusel Trumpi kontolt, küll aga jätkus Bloombergi-teemaline säutsumine erinevatel Trumpi kampaaniaga seotud kontodel.

Trumpi kriitikud juhtisid omakorda tähelepanu sellele, et praegune president on ka ise korduvalt avaldanud toetust stop-and-frisk meetodile ning et teda ennast on korduvalt rassismis süüdistatud.

Bloomberg teatas omakorda teisipäeval tehtud avalduses, et stop-and-frisk oli teema, mille ta omal ajal linnapeaks saades eelkäijatelt päranduseks sai ning ajaks, mil ta ametist lahkus, oli ta selle kasutamist oma 95 protsenti vähendanud. Küll aga tunnistas, et seda oleks tulnud teha juba varem ja kiiremini.

"Ma kahetsen seda ja ma olen vabandanud. Ma olen võtnud vastutuse selle eest, et mul kulus liiga kaua aega mõistmaks, millist mõju see avaldas mustanahaliste ja latiinode kogukondadele," selgitas ta.

Ta asus ka Trumpi kritiseerima ja märkis, et praegune president sai päranduseks riigi, mis oli teel suurema võrdõiguslikkuse suunas, kuid Trump olevat asunud hoopis ühiskonda lõhestama oma rassistlike üleskutsete ja viharetoorikaga. "President Trumpi praeguseks kustutatud säuts on värskeim neid tema pidevatest katsetest ameeriklasi lõhestada," lisas ta.

Finantssektoris 62 miljardi dollari suuruseks hinnatud äriimpeeriumi rajanud Bloomberg on praeguseks kulutanud juba 300 miljonit dollarit oma kampaaniale.

Quinnipiaci ülikooli esmaspäeval avaldatud uuringu kohaselt on Bloomberg kerkinud 11 demokraadist kandidaadi seas juba kolmandale kohale. Esimesel kohal oli Bernie Sanders (25%) ja teisel endine asepresident Joe Biden (17%). Bloombergi reiting oli uuringu kohaselt 15 protsenti.

Bloomberg on valinud ka omapärase strateegia, mis tähendas muuhulgas seda, et äsjastel, suhteliselt väikese rahvaarvuga Iowa ja New Hampshire'i osariigi eelvalimistel ta ei osalenudki. Ees ootab veel hulgaliselt osariike ning seega pole välistatud, et juulis toimuvaks parteikongressiks õnnestub tal ikkagi vajalik toetus pälvida.

Bloombergiga sarnaseks kandidaadiks ja lähimaks konkurendiks peetakse just Bidenit, kes on väga populaarne mustanahaliste seas ja kes just seetõttu on kahe edutu eelvalimise järel endiselt üsna optimistlik. Bloombergile võivad aga avalikkuse ette jõudnud kommentaarid minna maksma just suure hulga mustanahaliste ja latiinode hääli.

Samas teatas kolmapäeval Bloombergi toetamisest kandidaadina kolm mustanahalist rahvasaadikut, vahendas Reuters.

USA meedia teatel on Bloomberg olnud Trumpi jaoks eriti ärritavaks kandidaadiks. Poliitikavaatlejate ning allikate sõnul peitub põhjus selles, et Bloomberg on rohkelt pankrotte üle elanud Trumpist märkimisväärselt rikkam. Bloomberg ise on Trumpi ebaõnnestumistele ärimaailmas korduvalt viidanud ning nimetanud praegust presidenti petiseks, tankistiks ja õhumüüjaks. Samuti on Bloomberg lubanud ka seda, et kui ta ka ei peaks ise presidendikandidaadiks saama, kavatseb ta oma rahaga toetada seda demokraadist poliitikut, kes selleks saab.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: