Rail Balticu tarbeks on Eestis omandatud vaid 32 maatükki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Balticu ettevalmistustööd
Rail Balticu ettevalmistustööd

Kiire raudtee rajamiseks vajaminevast umbes 650 kinnisasjast on Eestis seni omandatud 32. Maa-amet prognoosib, et aastas on maksimaalselt võimalik läbi viia 200 menetlust, kuid läbirääkimised maaomanikega on väga keerulised. Ühtegi sundvõõrandamise otsust pole seni siiski tehtud.

Maa-amet alustas maade omandamise läbirääkimisi raudtee sirgetes lõikudes 2018. aasta oktoobris, peale seda, kui oli valminud raudtee eelprojekt.

Maade omandamisega on alustatud osas lõikudes Rapla maakonnas Kohila, Rapla ja Kehtna vallas, Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas ja Harju maakonnas Saku vallas. Lähiajal alustatakse ka kiire ajakava objektidega ehk maanteeviaduktide ja ökoduktide maa omandamisega, ütles ERR-ile maa-ameti Rail Balticu projektijuht Merje Krinal.

Tänaseks on Pärnu maakonnas omandatud kaheksa, Raplamaal 19 ning Harjumaal viis kinnisasja. Lepingu ootel on kolme maakonna peale 13 maatükki, lisaks on kokkulepe sõlmitud 60 kinnistu omanikuga. Vastuväiteid on seni esitatud üheksa kinnistu osas.

Kokku tuleb raudtee jaoks omandada äralõikeid umbes 650 eraomandis olevast kinnisasjast. Maa-ametile on praegu töösse antud 243 kinnisasja, ütles Krinal. "Maade omandamine tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, kuid valdavalt saab maade omandamisega alustada pärast põhiprojekti valmimist," lausus ta.

Põhiprojekti koostamisega alustati mullu ning see peaks valmis olema 2022. aastal, on öelnud Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samal ajal käib ka keskkonnamõjude hindamine, kuivõrd oodata on, et põhiprojektiga võib raudtee trass veel paiguti muutuda.

Krinali sõnul on maade omandamise läbirääkimised ja protseduur keerukad ja ajamahukad. "Tuleb läbi viia hindamine, läbi rääkida erinevate alternatiivide osas, teostada maakorraldustööd, kinnistute vahetamisel korraldada riigivara üleandmist, ette valmistada ja korraldada omandamise või vahetamise otsuste vastuvõtmine ja sõlmida notariaalsed lepingud," kirjeldas ta.

Juhul kui projekteerimistööd kulgevad tõrgeteta, siis on eeldatav haldussuutlikkus lahendada maksimaalselt 200 menetlust aastas, ütles Krinal.

Maade omandamiseks on mitu võimalust. Eelistatuim on vabatahtlik müügi-ostutehing. Samas saab maaomaniku soovil ja sobiva riigimaa olemasolekul teha maavahetust kahe kõrvuti paikneva kinnisasjaga või ümberkruntimist kolme ja enama maatüki korral. Kui kokkulepet maaomanikuga ei saavutata, jääb ainsaks võimaluseks sundvõõrandamine. Ühtegi sundvõõrandamist praeguse seisuga otsustatud ei ole.

Praegustes menetlustes omandatakse suurem osa ehk 74 protsenti maatükkidest rahaga ostmise teel, 14 protsenti maakorraldusega ehk piiride muutmise või ümberkruntimisega ning 12 protsenti maade vahetamisega, ütles Krinal.

Maade rahas ostmisel lähtutakse hüvitusväärtusest ehk lisaks turuväärtusele arvestatakse ka kinnistust tehtava äralõikega seotud kaasnevaid kahjusid ja saamata jäävat tulu.

Kuid see pole veel kõik. Rahas väljaostmisel kaasnevad ka täiendavad hüvitised: motivatsioonitasu 20 protsenti tasust ja asjaajamisega kaasnev hüvitis 16 töötunni eest. Elukoha kaotuse eest lisandub 10 protsenti, selgitas Krinal. Lisaks on omandamise menetluses makstav tasu ja täiendav hüvitis tulumaksuvabad.

Kinnistute vahetamisel ja maakorralduses lähtutakse aga vaid omandatava maa turuväärtusest.

Maade omandamist finantseerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: