Rail Balticu rööpaid hakatakse maha panema kahe aasta pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: RB Rail

Kolme Balti riigi pealinnu Varssaviga ühendava Rail Balticu raudtee rööpaid hakatakse Eestis maha panema juba kahe aasta pärast, ütles RB Rail AS Eesti esinduse juht Aivar Jaeski.

"See on seotud sellega, kui kiiresti saame projektid valmis ja kui kiiresti suudame läbi viia ehitushanked. Tavaliselt antakse projekteerimiseks maksimaalselt 24 kuud, loodame, et osa nendest projektidest valmivad ka varem. Ehk et loodame rööpaid hakata maha panema kas 2022. aastal või juba 2021. aasta lõpus," rääkis Jaeski kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta selgitas, et Rail Balticu Eesti osa on jagatud kolmeks lõiguks, milles projekteerimine käib juba Tallinna - Rapla ning Rapla - Tootsi lõikudel. "Loodetavasti saame veebruari esimesel nädalal sõlmitud lepingu ka viimase lõigu projekteerimiseks, mis kulgeb Pärnust Läti piirini. Ehk siis projekteerimine käib sel aastal Eestis täismahus," ütles Jaeski. Lisaks on lepingud sõlmitud ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminaali projekteerimiseks.

Selle kõrval on trassi kiiremaks valmimiseks välja valitud 17 maanteeviadukti, mille ehitamist ka lähiajal koostöös maanteeametiga alustatakse. "Eelmise aasta lõpus sai sõlmitud koostöö kokkulepe maanteeametiga, mille abil loodame alustada nende maanteeviaduktide ehitushangetega. Esimene maanteeviadukt Saustinõmmel on juba ehitamisel," rääkis Jaeski.

Rääkides projekti valmimist mõjutavatest riskides tõi Jaeski välja, et kuna kütuse või tööjõu hindasid tulevikus on raske hinnata, siis see võib projekti maksumust suurendada. "Lisaks - kui tähtajad nihkuvad, siis see üldjuhul tähendab ka eelarve suurenemist," tõdes ta ja lisas, et viivitusi võivad põhjustada erinevad kohtuasjad, vastutegevus ja möödarääkimised

"Aga on võimalus ka projekti odavamaks teha, kui näiteks viime läbi kolme Balti riigi üleseid hankeid," rääkis Jaeski. Kuna raudtee on tema hinnangul üsna konservatiivne organisatsioon, siis Jaeski sõnul näeb ta võimalusi innovatsiooniks, uute tehnoloogiliste vahendite ja digilahenduste kasutamiseks, mis võiksid projekti ka odavamaks muuta.

Tallinna - Pärnu lõik võib kasutusse tulla juba enne RB lõplikku valmimist

Saatejuht Margitta Otsmaa küsimusele, mis saab siis, kui kui Eestis on raudtee juba valmis, aga näiteks Lätis veel ei ole, vastas Jaeski, et siis pannakse kindlasti käima Tallinna ja Pärnu vaheline kiirrong.

"Kui Eestis saab raudtee varem valmis, siis me võtame ta kindlasti kasutusse, sest Rail Baltic pakub ka Eesti-siseselt palju võimalusi. Võimalus saada 40 minutiga Tallinnast Pärnusse või vastupidi - see avab hoopis uued võimalused nii pärnakatele kui tallinlastele," rääkis Jaeski ning lisas, et Pärnu inimesed saavad tulla Tallinnasse tööle või Tallinna ja Põhja-Eesti inimesed sõita Pärnusse puhkama. "Ma väidan, et see elavdab ka majandust Eesti-siseselt, muudab tööturgu," ütles ta.

Rail Balticu opereerimise reisijateveo plaan näeb ette, et Tallinnast väljub neli rongi päevas, mille lõppsiht on Varssavi ning lisaks oli ette nähtud neli kiirrongi päevas Tallinnast Vilniusesse, mis teeb kokku kaheksa rongi päevas. Lisaks sellele on kavas veel ka üks öörong, et saaks otse Varssavisse sõita ka öösel.

"Lisaks ka kohalikud rongid, mis hakkaks sõitma Eesti sees - näiteks neli rongi olid plaanitud Tallinnast Riiga, mis peatuksid ka kohalikes peatustes. Tallinna ja Pärnu kõrval on Rail Balticu trassile Eestiss plaanitud veel 11 kohalikku peatust," rääkis Jaeski.

Jaeski hinnangul on väga konservtiivne tasuvushinnang, mille kohaselt sõidaks 2030. aastal Rail Balticuga viis miljonit reisijat aastas. "Minu hinnangul on see väga-väga konservatiivne, arvestades, et aastas sõidab laevaga Tallinna ja Helsingi vahel üheksa miljonit ja Tallinna lennujaama kaudu kolm miljonit reisijat. Kardan, et alahindame võimalusi, mida RB pakub," tõdes ta.

"Sama moodi kaubavedude koha pealt - kui oleme oma tasuvusuuringus arvestanud, et kaubavedusid saab olema 16 miljonit tonni aastas, siis vaadates Eesti Raudteed, mis veab 12 miljonit tonni, siis tundub 16 miljonit tonni kolmele Balti riigile olema väga-väga konservartiivne hinnang. Logistikuna hindan küll, et nii kauba- kui reisijatemaht saab olema palju suurem," ütles ta.

Jaesk kutsus Eesti ettevõtteid üles investeerima rongidesse, kuna Rail Baltic pakub väga palju võimalusi äriks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: