Riigikontroll: Rail Baltic läheb kallimaks ja ei valmi ilmselt tähtajaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Balticu projekteerimislepingu allkirjastamine.
Rail Balticu projekteerimislepingu allkirjastamine. Autor/allikas: RB Rail AS

Riigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu raudteeprojekti puhul on tekkinud hilinemisi, sealhulgas Eesti vastutada olevas osas, ja osa tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud, mistõttu pole objekti valmimine tähtajaks ilmselt realistlik. MKM loodab siiski tähtaegadest kinni pidada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul teevad projekti osapooled kõik endast oleneva, et projekt valmiks kokku lepitud tähtajaks ehk 2026. aastaks. Riigikontrolli analüüs näitas aga, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas.

Näiteks hilineb Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt viis aastat. MKM-i väitel valmivad need siiski hiljemalt 2026. aastaks. Euroopa Komisjonile saadetud aruannetes on toodud hilinemiste põhjustena välja põhjalikumate uuringute tegemise vajadus, hanke või konkursi luhtumine ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse oodatust hilisem kehtestamine.

RB projekti Eesti osa peamise elluviija, RB Estonia OÜ sõnul on hilinemist põhjustanud ka projekti koordinaatori ehk Lätis asuva ettevõtte RB Rail ASi tegevuste, näiteks projekteerimisjuhiste koostamise hilinemine.

Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku on keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas. Eesti on soovinud Rail Balticu projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja on seetõttu teiste Balti riikidega võrreldes võtnud rahastuslepete kohaselt korraga ette rohkem tegevusi – rahastuslepetes kokku lepitud 71-st tegevusest on Eesti vastutuses 27.

Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja RBR ka juba taotlenud.

Rail Balticu projekti Eesti tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9 protsenti võrreldes Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud kolmes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega. Näiteks läheb prognoosi kohaselt raudtee teiste taristutega ristumiste esimene ehitusetapp 20,5 miljonit eurot rahastusleppes kokku lepitust kallimaks, samuti prognoositakse Pärnu ja Ülemiste terminali ehitamise kallinemist. Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi aga rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise.

Kallinemine on olnud põhjustatud muu hulgas maksumuse prognooside täpsustumisest. Samas on suurte projektide puhul olnud maksumuse suurenemine ning ajakava pikenemine pigem tavapärane, nendib riigikontroll.

Samas märgib riigikontroll, et Rail Balticu raudtee rajamise rahastamine kuni selle valmimiseni on läbi mõtlemata.

Audit näitas ka, et Rail Balticu projekti hangete korraldamiseks ja lepingute haldamiseks on Eestis jagatud ülesanded ja vastutus ning toimitud üldjoontes seaduste ja kokkulepitud reeglite kohaselt.

Projekti Eesti osa järelevalve korralduses ning riskide ja muudatuste juhtimisel esineb siiski probleeme. Kuigi enamikku Eesti vastutuses olevaid Rail Balticu projektiga seonduvaid tegevusi viib ellu Rail Baltic Estonia OÜ, vastutab nende tegevuste õigeaegse ja eelarvekohase elluviimise eest MKM.

Samas pole MKM paika pannud, kuidas tehakse järelevalvet RBE tegevuse üle ning kuidas juhitakse projektis ettetulevaid olulisi muudatusi, näiteks märkimisväärset ajakava pikenemist või kulude suurenemist.

Riigikontroll soovitas Rail Balticu projekti tõhusamaks arendamiseks MKM-il töötada välja projekti muudatuste juhtimise ning järelevalve korraldus, sealhulgas määrata kindlaks MKM-i roll ning vajalikud protseduurid. Lisaks soovitas riigikontroll MKM-il analüüsida koostöös rahandusministeeriumiga projekti rahastamise riskide vähendamiseks võimalikke rahastamise stsenaariumeid ja koostada rahastamise prognoosid.

Majandus- ja taristuministri hinnangul on Rail Balticu raudtee rajamiseks varem kokku lepitud tähtajad jätkuvalt realistlikud ning MKM koos teiste RB projekti pooltega teeb pidevat tööd, et RB raudtee valmiks 2026. aastaks. Ministri hinnangul on projekti Eesti osapoolte rollid ja vastutus lepingutega reguleeritud ning ministeerium on planeerinud RB raudtee rajamise rahastamise vajalikul määral ette, järgides kõiki seadustes toodud kohustusi ja võimalusi.

Samas märkis minister, et riigikontrolli soovitused projekti rahastamise stsenaariumite analüüsimiseks on küsitavad seaduste ja määrustega paika pandud riigieelarve planeerimise ja koostamise põhimõtete, sealhulgas riigieelarve universaalsuse põhimõtte seisukohast, ning nende täitmine võib rikkuda põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni ning riigikogu finantspädevuse põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul aga ei piira projekti eelarve detailsem analüüsimine ja stsenaariumite koostamine riigikogu õigusi ega otsustuspädevust.

"Kuidagi ei tohi tekkida olukord, kus meil on mõne aasta pärast valmis küll Ülemiste reisiterminal, Pärnu reisiterminal ning mõned raudteesillad, kuid puudub raudtee nende vahel ning piisav raha selle ehitamiseks," kommenteeris auditi tulemusi riigikontrolör Janar Holm. "Samuti ei tahaks mõelda stsenaariumile, kus Rail Baltic lõpeb süda-Euroopa poolt vaadates Das Baltikumi pealinnas Riias. Riia ja Helsingi vahel oleks aga üks isoleeritud ääremaa, provints."

Selleks, et Eestiga seda ei juhtuks, on Holmi sõnul vajalik ka väga tugev poliitiline tahe ja toetus. Riigikontroll rõhutas juba 2017. aastal tehtud ülevaates, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused.

"Lootus, et rong sõidab edasi ka siis, kui piilupart tukub, ei täitunud ei tuntud lastelaulus ega lähe nii ka päriselus. Juht peab olema, juht peab aru saama, et ta juhib, juht peab vastutama ja juht peab ette nägema kogu teekonda ja riske sellel teekonnal."

Lähiajal on valmimas Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli-asutuste ühisaudit kogu Rail Balticu projekti juhtimise kohta. "Sealt saab aimu, mis saab siis, kui veduri juhtkangide juures on mitu piiluparti, kes igaüks tõmbab kangi ise suunas," ütles Holm.

Põhjalikumalt saab auditiga tutvuda riigikontrolli kodulehel.

RB koordinaator Kristjan Kaunissaare kommentaar auditile:

Kristjan Kaunissaare. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

"Riigikontroll on teinud põhjaliku töö ning auditi tulemused on meile töös igati abiks. Meil on eesmärk teha seda projekti üks kord ja hästi, mitte hiljem vigu parandada. Mööname, et mõned tegevused on graafikust maas ja ajakava on küll pingeline, aga elluviidav. Me teeme selle jätkuvalt tööd, et raudtee valmiks 2026. aastal.

Rail Balticat tehakse palju avatumalt ja kaasavamalt, kui Eestis on varasemalt suurprojektidega tavaks olnud. Hindame kõikide partnerite ja huvirühmade panust väga kõrgelt. Meil on juba toimunud enam kui 80 avalikku arutelu ja paljud on veel ees, käivad regulaarsed konsultatsioonid erinevate osapooltega, viiakse läbi uuringuid. Eestis pole midagi sarnast varem tehtud.

Püüame igakülgselt arvestada nii inimeste, looduse, projekti tehnilise- ja ohutusalase nõudlikkuse kui ka keskkonnamõjudega ning see on ajamahukas. Siiski oleme hilinemise riski juba ka maandanud, näiteks alustanud ehitushangete ja ehitustegevusega 2019. aastal põhiprojekti valmimisega paralleelselt.

Nagu riigikontroll enda auditis tõdes, on selge, et sellise projekti puhul, mille planeerimine ja elluviimine kestab üle kümne aasta, võivad muutuda eeldused ja sellest tulenevalt ka projekti sisu ja eelarve.

RB Eesti osa väljaehitamise kulu on möödunud aastal valminud eelprojekti prognoosi kohaselt 1,59 miljardit eurot. 2022. aastal, kui põhiprojekt on valmis, saame seda uuesti hinnata. Sihiks on projekti kulusid kärpida, aga selliselt, et raudtee põhiparameetrid jääksid samaks ja tagatud oleks vastavus kõigile nõuetele ja piirangutele, sh ohutusele ja kvaliteedile.

Rail Baltica on kolme riigi projekt ja osa üle-euroopalisest raudteede võrgustikust, kus kõigil on nii ühised kui ka oma huvid. Peame ka sellega projekti ellu viies arvestama. Täna teame, et Euroopas on kliimaeesmärke arvestades keskkonnasõbralik raudtee üks esmastest prioriteetidest. Kuid loomulikult eeldab selle saamine kõigi osapoolte head tahet ja pingutust.

Rail Baltic Estonia võtab kindlasti arvesse riigikontrolli soovitust arendada edasi riskijuhtimissüsteemi, mis võimaldaks nii tegevuste viibimise kui kallinemise riske õigeaegselt avastada ja neid maandada."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: