Holmi sõnul on riigikontroll juba aastaid jaganud parlamendi ja avalikkuse muret, et riigieelarve mõistmiseks peavad lugejal olema põhjalikud raamatupidamisteadmised ja palju aega, et kõrvutada erinevaid mahukaid rahanduslikke materjale.

"Riigieelarve ei tohiks aga olla pelgalt raamatupidamisdokument, vaid see peaks andma aluse teha juhtimisotsuseid. Eelarve peaks olema hoob riigi strateegilise arengu suunamiseks," kirjutas ta riigikontrolli blogis.

Holmi väitel on kõike seda riigikontrollile läbi aastate kurtnud paljud riigikogu liikmed sõltumata sellest, kas nad on parasjagu opositsioonis või koalitsioonis. 

"Aga areng läks omasoodu hoogsalt vastupidi. Nimelt aasta pärast olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (juunis 2016 - toim) kiitis riigikogu ise heaks riigieelarve raamseaduse muudatused, mille tulemuseks oli veelgi suurem riigikogu sisulise rolli vähenemine. Ühtlasi avas seadusemuudatus täiesti uued ja ennenägematud võimalused muuta riigieelarve dokument veelgi üldisemaks ja keerulisemaks," märkis Holm. 

Riigikontrolör märgib, et uue eelarvestruktuuriga on riigikogu liikmed riigieelarve muudatusettepanekute suhtes suuresti tasalülitatud.

"Sest seaduses ei ole enam eelarveridu, mille vahel summade tõstmiseks muudatusettepanekut teha. Kuidas saab riigikogu liige teha riigieelarve menetluse käigus ettepanekut tõsta näiteks vanglatelt raha kohtule või vastupidi, kui seaduses ongi üks ja ainuke kulurida? Seletuskirja muudatusettepanekuid teatavasti riigikogus läbihääletamiseks teha ei saa."

Holm meenutab, et oli aeg, kus eelarverida seaduses näitas seda, kui palju ühele või teisele ministeeriumile raha eraldatakse.

"Nüüd sellist rutakat järeldust arvujada lugedes teha ei saa. Uues eelarvepildis on ühele reale lükatud rahalised ja mitterahalised kulud. Näiteks peab arvestama, et eelarverida võib sisaldada ka arvestuslikku amortisatsioonikulu. Ja ma ei hakka siinkohal isegi tagasi igatsema aegu, kus rahaasjad olid selged – pluss tähendas plussi ehk raha on ja miinus miinust ehk raha pole."

Holm märgib, et kogu 2020. aasta riigieelarve seaduse üldistusastet vaadates tekib küsimus, kas selle dokumendi lugemisel on ka mingisugust mõtet.

"2020. aasta riigieelarve seadust toetab küll 440-leheküljeline seletuskiri, kuid süsteemset ja argumenteeritud selgitust, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab, on ka riigieelarve seletuskirja rohketelt lehekülgedelt keeruline ja paljudel juhtudel võimatu leida. Riigikogu liikmed on toonud palju värvikaid näiteid selle kohta, milliseid jõupingutusi tuleb materjalidest sisuka info saamiseks teha ning ka siis ei pruugi see alati selguseni viia."

Suureks probleemiks on riigikontrolöri sõnul ka eelarve ülesehituse ja seletuskirjas info esitamise viisi sage muutumine.

"Seetõttu ei ole erinevad aastad võrreldavad ning riigikogul on raske hinnata valitsuse tegevust raha kasutamisel ning asetada uusi rahataotlusi seniste kulutuste konteksti. Riigieelarve puhul peaks olema sama rusikareegel, nagu on tavaks statistika esitamisel – kui muudetakse eelarve esitusviisi, siis ei tohi sellega kaduda võrdlusvõimalus eelneva perioodiga."

Riigikontrolör leiab, et käimasoleva riigieelarve revisjoni käigus, kus plaanitakse hinnata riigieelarve kulude põhjendatust ning kokkuhoiu võimalusi, oleks mõistlik valitsusel koos riigikoguga teha ka riigieelarve ja selle seletuskirja formaadi revisjon.

"Kui riigi strateegilist arengut suunavast kesksest dokumendist on otsustajatel ja avalikkusel võimalik aru saada, annab see võimaluse teha paremaid otsuseid," leiab Janar Holm.

Riigikontrolör Janar Holmi avalduse täisteksti saab lugeda siit ja siit.