29. aprillil täitus üks aasta Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni võimule tulekust. Jüri Ratase valitsus saatis sel puhul meediale pikema ülevaate enda tegevusest, milles andis alapealkirja "Kiirete ühenduste arendamine" all teada, et Balti peaministrid leppisid kokku Rail Balticu projekti edenemise regulaarse jälgimise, et "rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames".

Selge jutt.

Veebruari alguses kohtus Jüri Ratas Läti ja Leedu kolleegidega, pärast mida ütles ajakirjanikele, et kolm Balti peaministrit soovivad Rail Balticuga edasi minna nii kiiresti kui võimalik. "Meie soov on see, et Rail Baltic valmiks aastaks 2026," kinnitas meie valitsusjuht kaks kuud tagasi.

Niisiis peaks Eesti valitsuse arvamus olema ühemõtteliselt teada.

Aga ei ole.

EKRE esimees, siseminister Mart Helme ütles nüüd Tre raadios, et: "Tegelikult Rail Baltic ei lähe edasi. Jah, ostetakse maid ja istuvad mingid tüübid ja saavad korralikku palka. Aga tegelikult projekt seisab. Nii lihtne see on. Ja see on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud."

Kas see tähendab, et EKRE on pannud seisma ka peaminister Jüri Ratase lubaduse minna Rail Balticuga edasi nii kiiresti kui võimalik?

Muidugi, EKRE programmis mullusteks riigikogu valimisteks, kust hea tulemus rahvuskonservatiivid viiski valitsusse, oli sõnaselge lubadus lõpetada Rail Balticu projekt.

Koalitsioonilepingusse – seal on ka Mart Helme allkiri – kirjutati aga lubadus vaadata üle projekti tasuvus, trass, ajakava ja kohalikud peatused "juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust".

Kuid, Euroopa Liit rehkendab praegu Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendava raudtee ehitamise kinnimaksmist kuni 85 protsendi ulatuses selle hinnast.

Loomulikult on nii suure projekti otstarbekuse ja ehitamise suhtes erinevaid arvamusi: osa inimesi pooldab seda ja osa on vastu. Sama kehtib erakondade puhul. EKRE esitles enne valitsusse minekut end selgelt Rail Balticu vastasena ja esindas nii paljude valijate mõtteid. Kas need valijad võivad end tunda nüüd petetuna, kui loevad peaminister Ratase positiivseid sõnumeid uue raudtee kohta? Jah, muidugi. Neid nüüd Mart Helme püüdiski rahustada ja nendega kokku leppida, et kõik on korras, Rail Balticut ei tule.

Kuid kokku peaks Mart Helme leppima kõigepealt Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga, kellega ta valitsust jagab. Nendega tuleb läbi arutada, kas Rail Balticul on tulevik ja kui, siis milline. See oleks aus ka meie partnerite, Läti ja Leedu suhtes, samuti Soome suhtes, kelle osalemine kiirraudtee ehitamises tõuseb varem või hiljem küsimuseks.

Eesti senistel liitlastel Rail Balticu projektis on õigus teada, kas uskuda peaminister Ratase optimismi või hoopis arvata, et eestlased teevad sulitempu. Rahandusminister Martin Helme, EKRE aseesimees, ju rääkis siseministriga samas raadiosaates, kuidas Rail Balticu raha "kulutatakse asjade peale, mis on meile vajalikud, kasulikud ja ei aita seda raudteed ehitada tegelikult". Näitena tõi ta lennujaama trammiliini ehitamise Tallinnas.

Ei ole just väga usaldusväärne pilt Eestist kui rahvusvahelisest partnerist.