Eesti suursaadik NATO-s: USA-ta allianss Iraagis hakkama ei saaks
Eelmisel nädalal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel otsustati, et allianss võtab Iraagis USA õlgadelt koormat vähemaks. Päris ilma Ühendriikideta aga NATO Iraaki jääda ei saa, sest USA tagab seal julgeoleku, ütles Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Ellingult "Välisilmale" antud intervjuus.
Mida ülesannete ümberjaotamine Iraagis tähendab?
Ministrid otsustasid, et põhimõtteliselt hakkab NATO missioon laienema, mis tähendab, et võetakse üle peamiselt väljaõppefunktsioone. Praegu NATO teeb väljaõpet Iraagi sõduritele ja nõustab ka Iraagi julgeoleku-, kaitseministeeriumi struktuure. Nüüd vaadatakse üle need mandaadid ja uuritakse, mida saaks NATO üle võtta, mis mahuks olemasoleva mandaadi sisse.
See tähendab siis rangelt väljaõpet?
Jah, rangelt ainult väljaõpet, nõustamist. Ja see kõik peaks tugevdama Iraagi enda võimekust ise hakkama saada omaenda julgeoleku tagamisega.
See tundub ikkagi sisuliselt lipuvahetus. Milleks seda vaja on? USA president Donald Trump soovis, et NATO võtaks suurema rolli. Kas see on seotud sellega? Või on see seotud Iraagi reaktsioonidega pärast jaanuarikuiseid sündmusi, droonirünnakut?
Tegelikult on juba mõnda aega räägitud, et USA poolt juhitud operatsioon peaks ise natuke muutuma, kuna Daeshi (ISIS) vastane võitlus on ka muutumises kogu aeg. Sellised plaanid on juba pikemat aega olnud. Ma arvan, et nüüd lihtsalt jõuti selleni, et keegi arvas, et võiks NATO teha natuke rohkem. NATO ministrid olid ka sellega nõus ning leidsid, et need ohud, mis tulenevad lõunast, on ka väga suured ja nendega võiks rohkem tegeleda.
Kuivõrd seal võis olla USA presidendi soovi jõudu, et nüüd see otsus sündis?
Ma arvan, et seda oli kindlasti. Täiesti selgelt soovib USA natuke ümber kujundada neid asju, oma osalust erinevatel operatsioonidel, missioonidel. See ei pruugi tähendada seda, et nad tahavad vähem teha. Ma arvan, et nad lihtsalt tahavad asju natuke ümber kujundada, et oleks mõistlikum.
Kas on õige, et NATO missioon saab toimuda tegelikult ainult tänu sellele, et seal on ka USA missioon, mis tagab piisava turvalisuse kõigile nendele nõustajatele?
Jah, just nii ongi. USA juhitud missioon, mis on tunduvalt laiem kui NATO missioon, tagab julgeoleku, ka Iraagi enda julgeolekujõud aitavad kaasa ning üksi sinna niimoodi jääda ei saa ja seda polegi arutatud. Kui on Iraagiga räägitud, siis on kogu aeg olnud arusaam, et peab jääma USA koalitsioon ja NATO koalitsioon - kas ollakse koos Iraagis või lahkutakse kõik koos. Üksi ei saaks NATO hakkama, kuna tegeletakse väljaõppega, nõustamisega, ei tegeleta lahingutegevustega.
NATO kaitseministrite kohtumisel kordus see mõte ka, et me oleme seal ainult nii kaua kui Iraak meid seal soovib. Samas Iraagi parlament on ju hääletanud ja avaldanud soovi, et USA juhitud koalitsioon sealt lahkuks. Kuivõrd teretulnud ikkagi nii USA koalitsioon kui ka NATO seal on?
NATO peasekretär on paaril korral rääkinud Iraagi peaministriga, nad on arutanud seda teemat ja Iraagi pool on seni kinnitanud, et nad väga tahavad, et NATO jääks edasi Iraaki ja teeks väljaõpet, sest nad saavad aru, et ilma selleta nad ei suuda ise kunagi olla suutelised omaenda julgeolekut kaitsma. Tänase seisuga on see kinnitus tulnud, et NATO on väga oodatud.
Mida see kõik Eestile tähendab, laiemas plaanis ja meie kaitseväelastele otseselt nende missioonide näol?
Eesti osalebki mõlemas Iraagi-missioonis - nii USA juhitud Inherent Resolve'i missioonis kui ka NATO väljaõppemissioonis. Täna on öeldud, et sel aastal me kindlasti jätkame mõlemas operatsioonis. Aga saab näha. Täna on võimatu öelda, mis funktsioonid, kuidas ülevõtmine saab olema. See võib mõjutada meid, kuid ei pruugi.
Aga ma arvan, et meie ei ole siin erand. Kõik teised liitlased on enam-vähem samas olukorras täna. Me peame lihtsalt ära ootama sõjalise analüüsi, mida peavad kohapealsed kaitseväelased tegema. Ka NATO struktuurides vaadatakse, mida saaks teha, mida mitte. Me peame natuke kannatlikkust näitama ja ootama ära selle ja siis vaatama.
Kas on ka aimu, millal NATO saab oma missiooniga jätkata - sellega, mis seal praegugi ootel on?
Seda ka hetkel ei tea. /.../ Kõik olid selle otsusega rahul, et sealt ajutiselt ära tulla. Kõik rõhutavad, et see on ajutine ja see ongi niimoodi. Aga millal täpselt ollakse kindlad, millal kohapealsed juhid on kindlad, et nüüd võiksid kõik tagasi tulla, et nüüd on turvalisem - kuigi seal on alati olukord ebastabiilne -, seda ka ei oska täna öelda.
Toimetaja: Merili Nael