Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi: me elame ohutsoonis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi sõnul pole Eesti elanikel praegu põhjust muretseda Venemaa sõjalise rünnaku pärast, kuid tuleb leppida tõdemusega, et oleme ohutsoonis.

"Sõjalist ohtu ei ole," ütles Ühtegi teisipäeval Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio." Ta lisas: "Kui vaatame neid relvajõude, mis on idapiiri taga vastu meie piiri, siis selle kontingendiga suuremat sõjalist operatsiooni pole mõtet Eesti vastu teha."

Rünnakuks peaks Ühtegi sõnul olema väga hea põhjus. "Kuid teiselt poolt, me ei tea, mis toimub Venemaa riigijuhtide peades. Ikka räägitakse, et Venemaa on ettearvamatu ja seetõttu peame valmis olema end kaitsma," rääkis Ühtegi, lisades vanasõna, et kui soovida rahu, tuleb valmistuda sõjaks.

Ühtegi sõnul on Eestis valdav soov, et riigikaitse oleks täiuslik ja riigikaitsega seotud asjatundjad peavad lugema raporteid ja vaatama, mis seis on idapiiri taga. "Suuri muudatusi ei ole, kuid me elame ohutsoonis," tähendas Ühtegi.

Venemaa sõjalised read on Ühtegi sõnul paremas seisus, kui 20 aastat tagasi, aga neil on endiselt palju probleeme, kuid ta lisas: "Nad on kogemusega, hästi välja õpetatud, kiiresti reageerivad ning julged ja agressiivsed."

Ühtegi ütles, et Eesti on praegu kaitstud paremini kui kunagi varem. Ta lisas, et Eesti kaitsevägi on väga professionaalne ja kaitsevalmidus on riigis väga kõrge.

Küll aga tuleb Eestil Ühtegi sõnul kaitset kombineerida, kui puudub võimekus sõdida kogu rindel. "Peame kasutama mittelineaarset lähenemist ehk territoriaalkaitset. Meil on kohalikud üksused, kes jäävad piirkondadesse ja ei lahku ka siis, kui vastase esimesed üksused on läbi läinud."

Ühtegi: kaitseliitlased muutuvad järjest enesekindlamaks

Ühtegi märkis, et kaitseliitlased muutuvad järjest enesekindlamaks. Tema sõnul on väga hea, et nad saavad harjutada koos liitlastega ja Eesti soomustatud üksustega, mis on väga sarnane reaalse sõjaolukorraga. Lahingolukorras tuleb Ühtegi sõnul käituda teistmoodi.

Möödunud aastal Kaitseliidu ülemaks saanud Ühtegi märkis, et suuri probleeme pole tal uues ametis olnud. "Pigem õppimisperiood minu jaoks. /.../ Samas, olen olnud Kaitseliidu liige algusest peale ja olen organisatsiooni näinud ja tunnen teda, pigem on väljakutsed olnud igapäevase töö osas, ma olen õppinud tundma töörütmi ja valdkondi, millega tegeleda. /.../ Usun, et me just sellist Kaitseliitu tahtsimegi," kirjeldas Ühtegi.

Kaitseliidus on praegu ligi 26 000 liiget ja Ühtegi sõnul on rõõmustav, et kasvad noorkotkaste ja kodutütarde arv. Samuti on liitunute seas üha enam naisi. Kaitseliidu liikmeskonna arv 30 000 inimese kandis oleks Ühtegi hinnangul optimaalne. "Enne Teist maailmasõda oli Kaitseliidus 100 000 liiget, seda taset enam ei saavuta," sõnas Ühtegi, lisades, et Eesti inimesed on valmis riigikaitsesse panustama ka muul moel.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: