Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku vähendada aastatel 2021-2023 riigi kaitse-eelarvet viie protsendi võrra. Muude kärpe-soovituste hulgas on kohtute kulutuste kümneprotsendine vähendamine, kärped riigiteenistujate palgafondis ning riigilaenu teenindamiseks.

Pärast Krimmis annekteerimist 2014. aastal ning sekkumist Süüria konflikti tõusid riigi sõjalised kulutused, kuid kulude 3,5-protsendilise kärpimise järel 2018. aastal langes Venemaa välja viie maailma suurimate sõjaliste kulutustega riigi hulgast.

2019. aastal tõusis Venemaa suuruselt neljandate sõjaliste kulutustega riigiks, kui need kasvasid 4,5 protsenti, jõudes 65,1 miljardi dollarini, kirjutas Stockholmi Rahu-uuringute instituut. See oleks 3,9 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Venemaa president Vladimir Putin on kutsunud üles tõstma venelaste elujärge ning mõned valitsusametnikud on soovitanud kärpida sõjalisi kulutusi, et vabastada raha sotsiaalkuludeks.

Ehkki Venemaa sõjalised kulutused on president Putini ajal kasvanud, teatas Kreml 2018. aastal, et plaanib järgneva viie aastaga viia oma sõjalised kulutused allapoole 3 protsenti SKT-st.

Venemaa sõjaliste kulude täpne suurus on riigisaladus, kuid 2018. aastal teatas riigi kaitseministeerium, et 20 triljonit rubla (282 miljardit dollarit) on eraldatud sõjalise taristu ehitamiseks aastatel 2018-2027.

Maailmapanga prognoosi kohaselt langeb Venemaa majandus tänavu kuue protsendi võrra.