Martin Helme: koroonaviirus mõjub majandustulemustele halvavalt
Järgmisele majanduskriisile läheb valitsus vastu senisest vastupidise stsenaariumiga, asudes kulutama ja investeerima, selmet kärpida ja makse tõsta, lubas rahandusminister Martin Helme (EKRE) Vikerraadiole antud usutluses saates "Reporteritund".
Martin Helme tõdes, et mullused maksud laekusid riigieelarvesse hästi ja isegi paremini kui prognoositud. Küll aga lendavad tänavuse aasta esimese kvartali prognoosid koroonaviiruse tõttu vastu taevast.
"Kas see haigus on nii ohtlik või võib potentsiaalselt nii palju kahju teha, nagu arvatakse, on veel raske hinnata, aga selle mõju majandusele on ülimalt negatiivne olnud juba praegu," tõdes Helme.
Rahandusminister ütles, et muidu on Eesti majandusel viimased kaks-kolm aastat hästi läinud, sest kolme-nelja-protsendilise majanduskasvuga võib rahule jääda. Nüüd aga on oodata majanduse jahenemist. Samas pole teada, kas see tuleb laugelt või käivitab selle järsu kukkumise mõni ootamatu kriis. Peaasi on languseks valmis olla.
Helme kinnitab, et sel korral käitub Eesti täpselt vastupidi kui eelmise kriisi ajal: "Me ei hakka kärpima, ei hakka makse tõstma, vaid hakkame kulutama ja investeerima, et majandust elus hoida," ütles Helme. "See on kõige mõistlikum viis kriisist läbi tulla."
Üheks olulisemaks mehhanismiks majanduse turgutamisel nimetas rahandusminister diislikütuse aktsiisi langetamist, sest see aitab tõsta kõigi ostujõudu, nii nagu seda tegi ka alkoholiaktsiisi langetamine.
"Kui me mõtleme lihtsalt sellele numbrile, et pool Eesti diislist tarbitakse tegelikult Lätis ja Leedus, siis see on ju lihtsalt jälle seljas raha vedamine naabritele; me ei peaks seda tegelikult tegema," leidis Helme.
Tema hinnangul pole põhjust muretseda diislikütuse soosimise valguses ka kliimaeesmärkide pärast, sest järgmise kümne aasta vältel lähevad sõidukid massiliselt üle uutele tehnoloogiatele, nagu elekter või vesinik, ning ajapikku lähevad ka veokid uute kütuste peale üle.
Seda, et majanduskasvul võiks mingi piir ees olla, Helme ei usu ning koomaletõmbamise mõtteviisi ta majanduses ei poolda.
"Ma ei kujuta ette, et ükski Eesti poliitik või ka praegune valitsus astuks rahva ette jutuga sellest, kuidas loobume ambitsioonist elada paremini. Sellega ma põhimõtteliselt ei ole nõus ja ma põhimõtteliselt ei ole nõus väitega, et see ei olegi võimalik muidu, kui ainult looduskeskkonna arvelt," ütles Helme.
Tema sõnul on täpselt vastupidi: kapitalism on toonud just paremad, säästlikumad tehnoloogiad, millega tegeldaksegi üksnes turumajanduse tingimustes.
Ühiskondlik rikkus on viimasel kolmel aastal aga kasvatanud enim kõige vaesema elanikkonna jõukust ning vähendanud seda kihti kõige kiiremini.
Ühiskonna kasvav jõukus sulab aga tasuta asjade lisandumisel ehk tulnud on näiteks tasuta kõrgharidus, tasuta ühistransport. Helme sõnul on Eestis umbes tuhat avalikku teenust, mis on kas tasuta või subsideeritud, mis aga kõik ei pruugi olla mõistlik. Näiteks mõnes maakohas võib olla mõistlikum inimesi taksoga ühest kohast teise toimetada, selmet suurt bussi käigus hoida. Just selliste küsimustega tegeleb rahandusministeerium praegu käimas oleva eelarve revisjoni käigus.
"On palju asju, mis on tasuta, sõltumata sellest, kas sa oled rikas, vaene või väga rikas. Rikastele ja väga rikastele inimestele tasuta asju ei peaks pakkuma," selgitas Helme.
Helme leiab, et kui selle arvelt saaks raha kokku hoida, et kulutada seda vähem rikaste aitamiseks, siis tema on valmis selliste ettepanekutega ka avalikkuse ette astuma. Konkreetsemaid ettepanekuid lubas ta aasta jooksul.
Rail Balticu lisarahastus lahtine
Kas Rail Balticu lisarahastuse vajadus Baltikumi peale kokku on 1,5 või 2 miljardit, sõltub sellest, kas juurde arvestatakse ka mingid Leedu "jupid" või ei, selgitas Helme erinevaid arvutusi rahavajadusest. Eesti puudujääk on 400 miljonit eurot.
Raha, mida sel eelarveperioodil ei jõuta projekti investeerida, kantakse üle järgmisse eelarveperioodi samade omaosalusmäära protsentidega ning ka uuest perioodist on ette nähtud samad summad samade kaasrahastusprotsentidega, kuid probleem on selles, et raha pole projektiks ikkagi piisavalt.
Rahandusministri selgitusel on küsimus selles, kas puudujääk kaetakse samadest fondidest ja samadel tingimustel kui seni või kaetakse mõnest teisest fondist ja teistel tingimustel, mis toob ka teised kaasrahastustingimused. Samuti pole garanteeritud, et EL-i taskust see puudujääk üldse leitakse, nii et riik võib saada ettepaneku see raha ka omast taskust leida. Sel juhul aga ei ole projekti rahastustingimused enam samad, milles koalitsioonileppega kokku lepiti, mistõttu ei saa Rail Balticu projektiga enam edasi minna, selgitas Helme.
"See on aga suure eelarveläbirääkimise osa," täpsustas ta, viitega EL-i järgmise perioodi eelarveläbirääkimistele, mis käib riigipeade tasandil.
Rahandusminister selgitas, et kuna EL-i sissemaksjariigid on konservatiivsed, siis ta puuduva raha EL-i eelarvest katmise osas optimislik ei ole.
"Sinna on hästi palju poliitilist kapitali sisse pandud, see võib nii ja naa minna, ma ei oska vastata," tunnistas ta.
Toimetaja: Merilin Pärli