Aprilli esimesel päeval tõuseb kõrgemate riigiametnike palk. Palgatõusu saavad riigikogu liikmed, valitsuse liikmed ja kõrged riigiametnikud, kes on eriseaduse all ja kelle puhul tõuseb palk vastavalt sellele, kuidas eelmisel aastal on majandusel läinud.

Häid lahendusi pole

See kord on kehtinud aastaid ning eesmärk on vältida olukorda, et kõrgete riigiteenistujate palga muutmise üle toimuksid igal aastal ühiskonnas debatid. Mis veelgi olulisem, põhiseaduse kohaselt ei saa riigikogu ise endal ehk samal koosseisul palka muuta.

Normaalses olukorras on see igati hea põhimõte ja viimaste aastate tööturu arenguid arvestades ei saa ka väita, et Eesti tippametnikud saavad liiga kõrget palka. Praegu ei ole aga normaalne olukord. Koroonaviiruse tõkestamise meetmed on põhjustanud majanduskriisi, paljudel ettevõtetel on tulud järsult vähenenud ning on asutud töökohti koondama ja töötajate palkasid järsult alandama.

Sellises olukorras tekitab kolmapäeval asetleidev palgatõus ühiskonnas palju pahameelt ning emotsioonid varjutavad argumendid. See on loomulik, sest palgatõus tundub suurele osale inimestest karjuvalt ebaõiglane ja eks see olegi ebaõiglane.

Häid kiireid lahendusi palgatõusu ärajätmiseks ei ole. Üks võimalus on kiirkorras üritada muuta põhiseadust. Teine variant oleks see, kui riigikogu otsustab ikkagi enda palka vähendada ning loodab, et president ka sellega lepib ehk seaduse välja kuulutab. Kolmanda lahendusena on poliitikutele soovitatud, et nad palgatõusust saadava summa annetaksid.

Minu hinnangul oleksid need kõik halvad variandid ja seetõttu pakun alternatiivse lahenduse, mille puhul oleks hundid söönud ja lambad terved.

Žest poliitikute poolt

Igal aastal makstakse riigieelarvest erakondadele toetust. Riigieelarveline toetus on seotud valimistel erakondadele antud häältega ehk kes kogus kõige rohkem hääli, selle toetus on ka suurem. Lisaks toetatakse riigieelarvest neid erakondi, kes küll ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt üle kahe protsendi häältest.

Sel aastal saavad riigikogus esindatud viis erakonda ning parlamendiväline Eesti 200 kokku maksumaksjatelt üle 5,4 miljoni euro.

Kuna kõrgete riigiteenistujate palgatõusu ei ole võimalik kiiresti ära jätta, siis võiks riigikogu pakkuda ühiskonnale kompromissina lahendust, mille kohaselt loobutakse erakondadele riigieelarvest toetuse maksmisest ning see 5,4 miljonit eurot suunatakse praeguses kriisis olulisemate kulutuste katteks. Seda muudatust on väga lihtne teha, piisab lisaeelarvest, mis on niigi juba koostamisel ja mida ka riigikogu varsti menetlema hakkab.

Edasi jääb iga riigikogu liikme enda otsustada, kas ta suunab 1. aprillist teenitava palgalisa riigieelarvelise toetuseta jäänud erakonnale, mõnele MTÜ-le või jätab isiklikku rahakotti.

Selline žest poliitikute poolt aitab palgatõusuga seotud kriitikat pehmendada ning annab riigikogule aega arutleda, kas oleks vaja praegu kehtivat kõrgete riigiteenistujate palkade indekseerimist kuidagi muuta.

Palju halvem lahendus on see, kui riigikogu põhiseaduses sätestatut eiraks ning riigikogu liikmete palgatõusu tagasi pööraks. See asetab keerulisse olukorda presidendi, kes peab otsustama, kas riigikogu praeguse koosseisu palka muutev seadus välja kuulutada või mitte.

Kui president peaks jätma seaduse välja kuulutamata, jääks tema justkui ainusüüdlaseks selles, et riigikogu liikmete ja ka presidendi enda palk kriisiajal tõuseb. Seetõttu pole see hea lahendus, sest ei aita ühiskonnas palgatõusuga tekkivaid pingeid maandada, vaid annab neile pingetele hoopis täiendava hoo.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.