Tanel Kiik: võime eeldada, et teine koroonajuhtum ei jää Eestis viimaseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583265600000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kui vaadata teiste riikide kogemust koroonaviiruse levikuga, siis võib eeldada, et teisipäeval kinnitatud teine haigusjuhtum ei jää Eestis viimaseks, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik "Esimeses stuudios".

Terviseamet kinnitas teisipäeval Eestis teise COVID-19 haigusjuhtumi. Haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiasse, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga. Haigestunul on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel.

Kiik kinnitas, et haigestunuga ühes lennukis reisinutega võetakse ühendust, kuid kokkupuutunute arv pole tema sõnul õnneks eriti suur, sest haigestunu saabus Riiast Eestisse iskliku autoga. Pärast sümptomite ilmnemist kutsus ta endale kiirabi koju.

Kiik märkis, et teist juhtumit ei saa pidada riikliku ennetuse läbikukkumiseks, vaid vastupidi: elanike enda ohust teavitamine on tema sõnul äärmiselt oluline iga ohu, ka koroonaviiruse puhul.

Kiige sõnul võib pärast teise juhtumi kinnitamist eeldada, et juhtumeid tuleb veel.

"Vaadates teiste riikide numbreid ja nende ajas muutumist võime loomulikult eeldada, et neid juhtumeid võib tulla veel Eestis. Meie siht ja suunitlus on olnud võimalikult varasele avastamisele, mis on seni õnnestunud mõlema inimese puhul, et vältida olukorda, kus haigestunu viibiks väga pikalt Eestis, puutuks kokku paljude inimestega ja osaleks rahvarohketel üritustel," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on oluline, et inimesed, kes saabuvad koju riskipiirkondadest, jälgiks oma tervist ning väldiks rahvarohkeid üritusi. Samuti peaks vältima kokkupuuteid eakamate sugulastega, sest just vanemate inimeste jaoks on viirus eriti ohtlik.

Eriolukorda nagu Leedu Eesti ei kehtesta

Leedu kehtestas riigis koroonaviiruse tõttu eriolukorra, kuigi seal pole kinnitatud ühtki haigusjuhtumit. Kiik märkis, et selle tingis Leedu seadusandlus, mis on märkimisväärselt erinev Eesti omast.

"Leedu lähtus oma riigi õiguslikust vajadusest. Nad nägid, et teatud meetmeid neil polnud võimalik rakendada ilma eriolukorda kehtestamata. Eestis me saame vajalikke samme astuda ka ilma selleta. Korrakaitseseadus ja nakkushaiguste tõrje seadus annavad meile võimaluse teha vajadusel tervisekontrolle, vajadusel piiril täiendavaid meetmeid rakendada, samuti inimeste ravi osas otsuseid vastu võtta. Meil ei ole otsest vajadust eriolukorda kehtestada, see tekitaks segadust ja asjatuid hirme, mitte ei annaks riigile võimalusi," rääkis Kiik.

Kiige sõnul tähendaks ülereageerimine ohtu majandusele ja ettevõtlusele, aga ka tervisesüsteemile, sest kui suunata kogu tähelepanu koroonaviiruse leviku ennetamisele, jääks muudele juhtumitele reageerimiseks väiksem võimekus.

Ürituste toimumise otsustavad korraldajad

Samuti ei kavatse riik hakata reguleerima ürituste korraldamist, märkis Kiik. "Konkreetsete ürituste osas on läinud välja soovitused korraldajatele, omavalitsustele, nad saavad ise kaaluda argumente. Need otsused tuleb langetada igal ürituse korraldajal. Täna riiklikku sundi ei ole, on antud soovitused, otsustamise pädevus ja vastutus lasuvad ürituste korraldajatel," lausus minister.

Kiige sõnul on avalike ürituste vältimise soovitused mõeldud neile, kes saabunud riskipiirkondadest, nagu Hiina, Iraan või Põhja-Itaalia, mitte kõigile Eesti inimestele.

Riskipiirkondadesse reisimist soovitas Kiik pikalt kaaluda. "Kui on reis ostetud riskipiirkonda, siis peaks väga hoolikalt mõtlema, kas minna ja arvestama, et pärast reisi peab veetma kaks nädalat kodus karantiinis," märkis minister.

Samas ei tasu Kiige sõnul nohuse nina ja valutava kurgu pärast veel arvata, et tegu on koroonaviirusega. "Kui inimene tunneb, et nina tilgub ja kurgus kraabib, siis peaks mõtlema, kas on viibinud mõnes riskipiirkonnas – kui ei ole, siis on tõenäoliselt tegu mõne muu hooajalise haigusega. Enda rahustamiseks on mõttekas konsulteerida perearstiga või perearstiliinil," lausus ta.

Kiige sõnul peaks hoiatama ka neid sugulasi ja tuttavaid, kes on libauudistele altimad ja kelmidele kergem saak.

"Libauudise levivad alati, kui tekivad ohuolukorrad, sest on inimesi, kes püüavad paanikast kasu lõigata kasvõi imetooteid müües, mille kasutegur on null, halvemal juhul miinusmärgiga. Väga palju libaskeeme on liikvel ja oleme kuulnud erinevatest kelmuskatsetest. Tuleks soovitada ka eakatele võtta rahulikult seda olukorda. Oht on olemas, me võtame seda tõsiselt, aga hetkel mingit tõsist riski või sellist stsenaariumi Eestis ei ole," lausus Kiik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: