Jõks ja Härginen: puudulikku valmisolekut ei saa korvata eriolukorraga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Allar Jõks ja Kadri Härginen.
Allar Jõks ja Kadri Härginen. Autor/allikas: Sorainen

Kui eriolukorda on vaja viirusetõrjeks vajalike vahendite hankimiseks, siis järelikult Eesti ei ole epideemiaks valmis, kirjutavad Allar Jõks ja Kadri Härginen.

Viimastel päevadel nõutakse järjest jõulisemalt, et riigid käituksid otsustavalt viiruse tõkestamisega ja kuulutaks välja eriolukorra. Teisipäevases avalduses viitas Euroopa Liidu tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides, et COVID-19 viiruse levik on ülimalt kiirelt arenev rahvatervise hädaolukord.

Lisaks Itaaliale ja Leedule on eriolukorra välja kuulutanud ka USA-s California ja New York, viidates samuti, et eriolukorra väljakuulutamine aitab operatiivselt reageerida olukorrale ja muretseda vajalikke medikamente1.

Eriolukorra väljakuulutamise osas on pidanud Eestis vastuseid andma ka siseministeerium ja terviseamet, hetkel väljakuulutamise vajalikkust eitades.

Eriolukorra vajalikkuse üks põhjendus on soov riigihangete bürokraatiata osta vajalikke kaitsevahendeid ja ravimeid. Eeskujuks on Leedu, kus eriolukorra kehtestamist põhjendati muuhulgas vajadusega kasutada riigireservi ning osta ilma avaliku hankeprotseduurita.

Tervishoiusüsteem ei ole epideemiaks valmis

Kui eriolukorda on vaja viirusetõrjeks vajalike vahendite hankimiseks, siis järelikult Eesti ei ole epideemiaks valmis. Hädaolukorra seadus kohustab terviseametit koostama epideemia riskianalüüsi ning epideemia hädaolukorra lahendamise plaani. Sellist plaani ei õnnestunud leida ning riskianalüüs on seitse aastat vana.*

Tulemuseks on "üllatus", et Eestil napib esmaseid kaitsevahendeid ja et pandeemia korral võivad ravimite ja meditsiiniliste vahendite tarneahelad katkeda.

Kas hädaolukorra plaani puudumine ja aegunud riskianalüüs on märk ametialasest lohakusest ja kes selle eest vastutab, ei ole täna peamine küsimus. Küsida tuleks, kas kriisiks valmistumise puudusi saab korvata eriolukorra kehtestamisega.

Eriolukord riigihankeid vältida ei võimalda

Samal ajal ei anna eriolukord õigust riigihankeid korraldamata asuda ravimeid ja muid tarvikuid ostma.

Riigihangete kuldreegel on, et ettevõtjatelt otseostmise vajadust ei tohi põhjustada hankija varasem hooletus või rumalus. Näiteks olukorras, kus sotsiaalministeerium ei ole õigeaegselt ette näinud tervishoiu tegevusvarude uuendamist või täiendamist.

Kriisi veerel tundub see lahendus ehk ebaõiglane, aga riigihangete süsteem on disainitud viisil, et maksumaksja raha kasutataks igal ajal ja igas olukorras läbipaistvalt ning riik oleks igal ajal sunnitud kaugemale ette mõtlema ja oma oste ajalise varuga ette planeerima.

Seaduses puuduvad mistahes erandid, mis lubaksid riigil riigihangete korraldamisest loobuda. Eesti ei saa neid reegleid ka ise kujundada, sest riigihankereeglistikku dikteerib EL. Vajadusel võib riigihangete korraldamiseks kasutada lühendatud menetlustähtaegasid, et jõuda tulemuseni kiiremini, aga menetlust tegemata jätta ei saa.

Kui objektiivselt ei ole võimalik näiteks ravimeid, kaitsevahendeid või muid tarvikuid osta rohkem kui ühelt pakkujalt ning ühe pakkuja poole pöördumise vajadus pole tekkinud hankija varasemast eksimusest (planeerimatus), siis saab sellise lepingu sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankemenetluse kaudu.

Olukorras, kus riigiasutused on nüüd valmistumas viirus-kriisi süvenemiseks, peaksid nüüdseks olema kõik varud üle vaadatud ning vajadusel uued riigihanked varude täiendamiseks ka algatatud.

Kuigi Leedu kajastused viitavad, nagu võimaldaks Leedu õigus eriolukorras riigihanked tegemata jätta, ei kinnita seda Leedu riigihangete amet. Amet on avalikustanud kõikidele hankijatele suunised viirus-kriisis hangete korraldamiseks, rõhutades, et EL riigihankeõigus ei luba riigihankeid tegemata jätta. Nii on ka Eestis. Eriolukorraga ei sobi ravida riigi varasemat hooletust. 


* Terviseameti kommentaar: Terviseamet koostas 2018. aastal tervishoiusündmuste riskianalüüsi, kus hinnati tervisevaldkonna peamisi riske, nende hädaolukorraks kujunemise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning valmisolekut hädaolukorda lahendada. Riskide analüüsimine on metoodiline tegevus, mis aitab õppida ja järeldada aset leidnud sündmustest ning seeläbi ennetada ja olla paremini valmis võimalike hädaolukordade tekkeks või tagajärgi leevendada. Terviseametil on koostatud nii epideemia riskianalüüs kui ka epideemia hädaolukorra lahendamise plaan, kuid mõlemad dokumendid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole neid võimalik ka terviseameti koduleheküljelt leida. 


1 http://www.pealinn.ee/koik-uudised/esmaspaevaks-oli-koroonaviirus-euroopas-pohjustatud-juba-ule-500-n251252 ja https://www.ohtuleht.ee/994080/varsked-andmed-uus-koroonaviirus-on-votnud-elu-3348-inimeselt-see-levib-86-riigis-itaalias-suri-neljapaeval-41-patsienti

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: