Neljapäeval teatas terviseamet, et koroonaviirusesse nakatus kolmas Eesti elanik, kes oli 29. veebruaril saabunud Itaaliast Bergamost Riiga ja sealt autoga Tallinna sõitnud. ERR-ile teadaolevalt viis aga vähemalt üks Eestis tegutsev turismifirma veel sel nädalal eestlastest turismigrupi Põhja-Itaaliasse.

Eesti turismifirmade liidust öeldi ERR-ile, et liit liikmetele riskipiirkondadesse reisimise kohta soovitusi ei jaga. "Eesti turismifirmade liit ei jaga äriühingutele soovitusi, igaüks teeb otsuse ise. Me ei saa seda teha, see pole juriidiliselt korrektne," põhjendas liidu asepresident Anne Samlik.

Reisikorraldajatega on suhelnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ütles ministeeriumi esindaja. Samas ei saa ka MKM reisikorraldajaid käskida, lisas ta.

Välisministeeriumi esindaja selgituste kohaselt võib lisaks ohule, et turist nakatub ohupiirkonnas koronaviirusega, tekkida reisi käigus ka ootamatuid piiranguid, mis hakkavad mõjutama reisi kulgemist ning rikkuda inimeste reisiplaanid.

"Seoses uue koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisega täiendavaid meetmeid - tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin - haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus hetkel ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt," öeldakse ka välisministeeriumi konsulaaruudiste veebiküljel reisitargalt.vm.ee.

Ministeeriumi esindaja sõnul on välisministeeriumis moodustatud koroonaviirusega seoses töörühm olukorra jälgimiseks ja vajalike otsuste operatiivseks tegemiseks. Samuti on välisministeeriumi esindajad rääkinud Eesti turismifirmadega, kes piirkonda reise korraldavad.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (EDCD) riskihinnangust lähtuvalt koroonaviiruse riskipiirkondadeks kuulutatud Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid, Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Reisijal ja reisikorraldajal õigus leping lõpetada

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) viitab oma juhistes ka Euroopa Liidus kehtivale pakettreiside regulatsioonile, mis näeb reisijale ja reisikorraldajale ette õiguse lõpetada pakettreisileping enne pakettreisi algust lõpetamistasu maksmata, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. 

Sellised asjaolud võivad hõlmata näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme, nagu terrorism, märkimisväärseid ohte inimese tervisele, nagu raske haiguse puhang reisisihtkohas, või loodusõnnetusi, nagu üleujutused, maavärinad, või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil. 

Võttes arvesse terviseameti ja välisministeeriumi hoiatusteavet, võib reisijal tekkida õigus pakettreisist taganeda ja saada tagasi kogu reisitasu, kui reis kulgeb (või läbib) mõnda riskipiirkonda või riiki, kuhu reisimist välisministeerium ei soovita. Ka reisikorraldajal võib tekkida õigus selline pakettreis ära jätta, makstes reisijatele tagasi kogu reisitasu, öeldakse TTJA kodulehel.

Kuivõrd riskipiirkonnad on ajas kiiresti muutuvad, tuleks otsus reisilepingust taganemiseks teha umbes kaks nädalat enne reisi. Kui pakettreisileping lõpetatakse sihtkohas või selle vahetus läheduses valitsevate vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu, siis ei teki pooltel õigust nõuda teineteiselt täiendavalt kahju hüvitist.