"COVID-19 õppetunnid ütlevad, et varajane tegutsemine on ülioluline. Seepärast peame hoidma oma sihte, et vähendada riske ja kulusid, mida toob endaga kaasa kliimamuutus ja liigirikkuse vähenemine," kirjutavad 12 riigi ministrid.

"Me ei saa lubada tagasilööke, millel oleks negatiivne mõju meie kliimale, liigirikkusele ja keskkonnale, aga ka inimeste tervisele ja majandusele," tõdesid Austria, Taani, Soome, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Hollandi, Portugali, Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi ja Saksamaa ministrid.

Sellest lähtuvalt tervitavad ministrid Euroopa Ülemkogu 26. märtsi üleskutset Euroopa Komisjonile arvestada majanduse taastamisplaanis keskkonnaeesmärkide ja digitaalse üleminekuga.

"Kutsume Euroopa Komisjoni üles kasutama Euroopa rohelepet selle raamistikuna," seisis pöördumises.

Ministrid leidsid ka, et tasuks hoiduda järgi andmast lühiajalistele ahvatlustele, mis võiksid aheldada Euroopa Liidu majanduse aastakümneteks fossiilsete küstuste külge.

"Selle asemel peaksime jääma kindlaks püüdlustele suurendada EL-i 2030. aasta eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks," lisasid 12 riigi ministrid.

"Peame saatma maailmale ja meie kodanikele tugeva signaali, et Euroopa Liit jääb siin eeskujuks ka keerulistel aegadel ning juhib liikumist kliimaneutraalsuse ja Pariisi kliimaleppe elluviimiseks," seisab pöördumises.

Rahandusminister Martin Helme saatis lõppeval nädalal keskkonnaminister Rene Kokale ametliku taotluse uurida võimalust, kas Eestil oleks võimalik kasvõi ajutiselt Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist (ETS) väljuda.