Haigestunud tallinlane liikus Riiast koju isikliku autoga, sümptomitest esines tal palavik. Lisaks kaebas patsient luu- ja liigesevalu üle.

Nakatunud tallinlane viibib kodusel ravil, temaga lähedalt kokku puutunud inimestega suhtleb ja nende tervislikku seisundit jälgib terviseamet.

Kuigi nii koroonaviirusesse nakatunud tartlane kui tallinlane reisisid samas lennukis, ei pruugi kaks koroonaviiruse juhtu olla omavahel seotud.

Nakkusallika täpsemalt määratlemiseks viib terviseamet igal nakkusjuhul läbi epideemilise uuringu. 

Kuna seni ainus Tartus tuvastatud haige on peale reisilt tagasipöördumist järginud kõiki terviseameti soovitusi, on nakkuse edasikandumise võimalus madal.

Eesti teine koroonaviirusesse nakatanu jäi kodusele režiimile kohe peale reisilt naasmist, reisimise käigus kasutas ta näomaski ja desinfitseeris käsi ka enne haiguse sümptomite avaldust. Samuti pole temaga lähedalt kokku puutunud inimestel enne kodusele režiimile jäämist koroonaviiruse sümptomeid esinenud.

Kokku on Eestis koroonaviirusesse seni haigestunud kolm inimest.

Valitsus arutas koroonaviiruse küsimust

Koroonaviiruse leviku tõkestamise teemat arutas ka valitsus oma neljapäevasel istungil, keskendudes sellele, kui haigus peaks tuvastatama mõnes koolis ning kuidas siis reageerima peaks.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et sel juhul ootaks seda kooli sulgemine kaheks nädalaks.

Ratase kinnitusel pole senise seisuga Eestis paanikaks põhjust. Eesmärk on teha kõik selleks, et viiruse levik oleks võimalikult minimaalne.

"Mulle tundub, et me oleme samas faasis kui kunagi ID kaardi kriisis," tõi peaminister paralleeli.

Tartus alustab eraldi brigaad proovide võtmist

Nüüdseks võtab lisaks Tallinna kiirabi kaheliikmelisele brigaadile kodus viibivatelt inimestelt koroonaviiruse proove ka samalaadne Tartu kiirabi brigaad, kes teenindab tervet Lõuna-Eesti regiooni.

Kolmapäevase positiivse tulemuse andnud juhtumi proovi võttis Tartu kiirabi nakatanu kodus, misjärel saadeti proov Tartu kliinikumi laborisse ning 3. märtsi hommikul toodi testimiseks terviseametisse.

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Lähtuvalt haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangust on alates 26. veebruarist koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.