Lauristin: kui naisi oleks poliitikas enam, oleks pehmed teemad rohkem au sees

Foto: Kairit Leibold/ERR

Eesti naistel on poliitikas küll pikk ajalugu, kuid siiski ei saa rahul olla soolise tasakaaluga praeguses tipppoliitikas, tõdeti riigikogus peetud seminaril. Tartu ülikooli emeriitprofessor, endine riigikogu liige Marju Lauristin (SDE) tõdes, et naised poliitikas tooks sotsiaalsed teemad rohkem au sisse.

Riigikogu praegusest koosseisust 29 protsenti on naised, Eesti rahvastikust moodustavad naised samas enam kui poole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Soolist tasakaalu on vaja poliitikas selleks, et näidata, et poliitika on demokraatlik, et otsustuste tegemine on legitiimne - selle juures saavad osaleda võrdselt kaks kõige suuremat sotsiaalset gruppi - mehed ja naised," rääkis Sepper.

Sepper meenutas, et naised pole homogeenne grupp ning otsustele toob kvaliteeti juurde, kui poliitikas on rohkem ka näiteks vene emakeelega või puuetega naisi.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin (SDE) ütles, et kui poliitikas oleks rohkem naisi, püütaks rohkem asju ära teha, mitte ei tuntaks rõõmu iseenda häälekõlast. Näiteks suhtutaks siis teisiti sotsiaalpoliitikate rahastamisse, leidis ta.

"Võtame puuetega inimeste teemad, mis on lahendamata, omastehoolduse teemad on lahendamata, pensionide probleemid. Ma usun, et kui naisi oleks poliitikute hulgas rohkem või üldse otsustajate hulgas rohkem, siis nende nn pehmete teemade auväärsus oleks suurem," ütles Lauristin.

Tema sõnul on naiste tee poliitikasse okkalisem kui meestel ning naisi arvustatakse ka meedias meestest enam.

"Naistele esitatakse sageli ju hoopis karmimaid nõudeid võrreldes meestega ja naisi arvustatakse poliitikas sageli mitte selle järgi, mida nad teevad, vaid näiteks ka selle järgi, kuidas nad välja näevad, mida meespoliitikutega ju ei tehta," tõdes Lauristin.

Tema sõnul võimendab ajakirjandus poliitilist võimuvõitlust ja konflikte, mis ei paku huvi neile naistele, kes tunnevad poliitika vastu huvi. Nad ei soovi igapäevasesse kisklemisse sekkuda, lisas ta.

Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE) kinnitas, et poliitika kui võimuvõitlus ei motiveeri naisi.

"See motivatsioon, miks naised poliitikasse tulevad, on sageli just midagi paremaks muuta, midagi sisuliselt ära teha. Teiselt poolt töö- ja pereelu ühitamise raskused," rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul peaks avalik sektor teadlikult tegelema sellega, et teadmiste ja kogemustega naised ei jääks otsuste tegemisest kõrvale.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: