"Välisilm" uuris, kuidas mõjutaks poliitikat naiste suurem osakaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"Välisilm" uuris, kas poliitikas muutuks midagi ja kui palju, kui selles osaleks rohkem naisi.

Sanna Marin on Soome peaminister ja sotsiaaldemokraatide vasakserva esindaja. Tema arvates pole tema enda partei teinud piisavalt varandusliku kihistumise vähendamiseks ühiskonnas, ta on vastu uutele tuumajaamadele ja Soome astumisele NATO-sse.

Angela Merkel on Saksamaa liidukantsler, kristlik demokraat. Euroopa Liidu veendunud pooldaja, Süüria sõjapõgenike Saksamaale lubaja. Kriitiline Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes, pooldab transantlantilist koostööd ning ka tihedaid sidemeid Euroopa Liidust lahkunud Suurbritanniaga.

Giorgia Meloni juhitava partei Itaalia Vennad vaated on Itaalia tuntuima parempopulisti Matteo Salvini omadest aga tunduvalt räigemad. Melonit võib mingite kahtlusteta nimetada paremäärmuslaseks, Itaalia fašistide mantlipärijaks. Muu hulgas on ta väljendanud seisukohta, et Euroopa rannikule lähenevad põgenikelaevad tuleks armutult põhja lasta.

Mis ühendab neid kolme poliitikut? Suurt midagi peale tõiga, et nad on naised.

"Kas naised esindavad poliitikas mingeid erilisi asju ja kas nad muudavad poliitikat? Kas naised esindavad naiste huve ja kas nad ajavad seetõttu poliitikas mingit spetsiifilist naiste asja? Kas nad edendavad kas või võrdõiguslikkust? Nii see lugu lihtsalt ei ole," sõnas Tampere Ülikooli soouuringute professor Johanna Kantola. "On võrdõiguslik, et naistel ja meestel on võimalik osaleda poliitikas ja see on see põhiargument. Sellega tegelikult ei seondu see, kas nad esindavad mingit teatud asju või muudavad poliitika naiselikumaks. See pole oluline."

Ehkki peamine on see, et naiste võrdse esindatusega saab pool kogu elanikkonnast esinduskogudes oma õiglase osa, pole see siiski kõik, mida naised poliitikasse kaasa toovad. Mingit naiselikku poliitikat tulema ei hakka, küll aga hakatakse pöörama tähelepanu valdkondadele, mis meestel üldse ära ununema kipuvad.

"On jätkuvalt selliseid asju, kus naistel on meestest keskmisest rohkem kogemusi ja vilumust, vähemalt Soomes, ikka veel. Näiteks laste eest hoolitsemine on rohkem naiste kui meeste vastutada peredes. Vanemapuhkusele jääb 90 protsendil juhtudest naine. On selge, et kui tekkib dispuut vanemapuhkuse või kas või lasteaedade või hariduse üle, on naistel selles vallas teistsugune kogemus kui meestel keskmiselt," selgitas Eduskunna roheliste fraktsiooni liige Iiris Suomela.

Euroopas kipub endiselt pool kodanikkonnast esinduskogudes alaesindatud olema ja see on suur probleem. Lahendusi on pakutud sellele juba aastakümneid, paraku ei taheta neid endiselt rakendada.

Endine poliitik ja üks Eesti põhiseaduse autoritest Liia Hänni ütles, et tõmblukud on muidugi üks populaarne meetod, mis tõepoolest tagab, et mehed ja naised nagu oleks nimekirjades võrdsematel positsioonidel.

"Seda on ka Eestis propageeritud ja seda on ka erakondade juhid teatud olukordades lubanud, aga lubada on alati lihtsam, kui seda teoks teha," tõdes ta.

Hänni soovitab naistel mitte leppida enda vähese esindatusega esinduskogudes, unustada tagasihoidlikkus ning võidelda julgemini poliitilise esindatuse eest, mis peaks neile õigusega meestega võrdselt kuuluma.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: