"Mina julgeksin väita, et täna on Eesti majanduse struktuur tugevam. Üks oluline asjaolu on kindlasti see, et kui 2008. aastal siseneti kriisi nii, et (inimestel - toim.) olid ainult laenud ja sääste praktiliselt ei olnud, siis nüüd on kodumajapidamistel ikka sääste ka. Selle võrra oleme tugevamad. Me oleme lihtsalt küpsemad ja arenenumad ja see on antud kontekstis positiivne," rääkis Koppel teisipäeval "Terevisioonis".

Samas laiem maailmamajanduse olukord siiski väga julgustav ei ole, lisas Koppel. "Mis puudutab seda, kuidas aktsiaturud ja majandus omavahel seotud on, siis aktsiaturud on natukene nagu kanaarilind, kes vanasti söekaevandustes liiga kõrge metaanitaseme puhul laulma hakkas. Aktsiaturud on ettevaatav indikaator, kuidas globaalsel majandusel lähiajal minna võiks. Jah, sageli aktsiaturud reageerivad üle, aga hetkeindikatsioon väga julgustav küll ei ole. Justnimelt globaalse majanduse mõttes," lisas ta.

"See kõik sõltub sellest, kuidas viirusega seoses pealkirjad arenevad. Siin on üks lähenemine mõistlik ja teine natukene küünilisem. Esimese kohaselt paraneb olukord siis, kui saab selgemaks, millised pealkirjad seoses viirusega hakkavad olema. Küünilisem on see, et kui viirus on juba kontrolli alt väljunud, siis tuleb seda arvestada uue reaalsusena ja hakata vaatama, mis need ettevõtted sellises kontekstis väärt on, kui koroonast saab igapäevane reaalsus. Ma muidugi sügavalt loodan, et seda ei juhtu," rääkis Koppel

Võimalik kriis võib panna ettevõtteid oma tootmist osaliselt Hiinast välja viima, lisas ta. "Kui mõned ettevõtted avastavad, et nad on oma tarneahelates väga tugevalt Hiinast sõltuvad, siis võivad nüüd selle ümber vaadata ja tagavaravõimalusi tekitada. See võib tõesti tähendada, et mingisugust tootmist liigutatakse Hiinast teadlikult mujale, võib-olla see mujal tootmine tähendab mõningast hinnatõusu," rääkis Koppel.