Saksamaa arstidel napib kaitsemaske, Eesti meedikud puudust ei kurda
Saksamaal ei jätku arstidele piisavalt kaitsevahendeid ja oma vanuse tõttu riskigruppi kuuluvatest meedikutest osa kaalub isegi ametist loobumist, kuid Eesti arstide liidu kinnitusel meil niisuguseid muresid praegu ei ole.
Saksamaal ei jätku kõigile arstidele kaitsemaske ja desinfektante ning sealne meedia kirjutab, kuidas see teeb muret sealsetele arstidele, arvestades, et koroonaviiruse juhtumeid on riigis praeguseks kinnitatud juba üle 1200.
Nordrhein-Westfaleni liidumaal Bochumis töötav perearst Dieter Schimitz rääkis Zeitile, et saab tänavu 70-aastaseks ja pole pensionile jäänud, kuna talle meeldib oma töö. Vanuse tõttu on ta aga koroonaviiruse riskigrupis ning muretseb oma tervise pärast.
"Olen juba kaalunud, kas peaksin koju jääma või oma praksise sulgema, kuid loobusin sellest, sest minu kodulinnas ei oleks siis enam abi tagatud, kui kõik mu vanemad kolleegid oma praksise kinni paneksid. Ma ei ole oma mures üksi, paljud mu ametikaaslased on üle 60-aastased ja muretsevad, sest ei ole piisavalt ettevalmistunud ja meil pole enda kaitsmiseks piisavalt vahendeid," sõnas ta.
Schimitzi sõnul ei ole ametnikud neile piisavalt infot jaganud ja pikka aega puudusid ka igasugused juhised. Siis teatati erialaühingutele, et koroonaanalüüse tuleb käia võtmas patsiendi kodus, ja samas soovitati COVID-19 kahtluse puhul patsiendiga suheldes kaitsevarustust kanda, kuid kui arstil tuleb analüüs kurgust võtta, ei saa nendega ka distantsi hoida.
"Meil ei ole piisavalt varustust, et ennast ja oma töötajaid kaitsta. Mul on laos kümme kaitseülikonda ja ostsin endale tööriistapoest kaitseprillid, mida ise läbivaatuse ajal kasutan," lausus arst.
Alam-Saksi liidumaal Bremervördes töötav arst Marc Hanefeld ütles, et ehkki neil on inimesed seni rahulikuks jäänud, valmistuvad nad võimalikeks haigusjuhtudeks ja see pole kerge, sest kaitsemaske enam eriti saadaval ei ole. Ka tema enda varudest ei jätkuks puhangu puhul kauaks.
Teine mure on desinfektantidega, sest kui inimesed jätkavad nende kokkuostmist ja needki otsa saavad, tuleb Hanefeldil enda sõnul oma praksis sulgeda, sest ilma korraliku desinfektsioonivahendite tagavarata ei saa arstid tööd teha.
"Mu kolleegid on rääkinud, kuidas töötajad, patsiendid ja nende külastajad varastavad haiglatest desinfektante ja kaitsemaske. Nüüd hoiame me neid igaks juhuks vastuvõtus leti taga, et need ei oleks silma all," kirjeldas ta olukorda.
Eesti arstid saavad hankega 30 000 respiraatorit
Eesti arstide liidu eestseisuse liige, infektsioonhaiguste arst Vivika Adamson ütles ERR-ile, et siinsetel arstidel kaitsevahendeid jätkub ja lisavarude hankimisega tegelevad sotsiaalministeerium ja terviseamet.
Samuti on arstid saanud terviseametilt vajalikud juhised ja amet on Adamsoni sõnul teinud head tööd.
"Kõik tervishoiuasutused teevad tööd selle nimel, et kõik töötajad, sealhulgas riskigruppi kuuluvad, kes tööalaselt võivad kokku puutuda SARS-CoV2 viirusega patsientidega, kasutaksid asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Juhendid selleks on olemas. Meie poole ei ole keegi sellise murega pöördunud," kinnitas ta.
Adamson lisas, et Eesti arstkonnast on ligi veerand pensioniealised ja ilma nendeta ei tuleks meie tervishoiusüsteem toime.
Riigi tugiteenuste keskus teatas teisipäeval, et kuna koroonaviiruse leviku tõttu on tekkinud kaitsevahendite, eriti -maskide tootmis- ja tarnehäired ning ka Eesti haiglate ja kiirabibrigaadide varud ei pruugi olla piisavad, korraldas keskus läbirääkimistega hankemenetluse ja terviseamet sõlmis hankelepingu Corpowear OÜ-ga.
Hankega ostetakse meedikutele 30 000 FFP3 respiraatorit, mis tarnitakse raviasutustele järgmise kahe kuu jooksul. Kokku läheb see riigile maksma 2,6 eurot maski eest ehk 78 000 eurot.
Toimetaja: Karin Koppel