Karantiinis töötajate küsimust arutavad nii ametiühingud kui ka tööandjad
Ametiühingute Keskliidu hinnangul tuleks koroonaviiruse tõttu koju karantiini saadetud töötajatele võimaldada kaugtöö tegemist, maksta keskmist palka või haiguslehele jäämist. Tööandjate Keskliidu hinnangul tähendaks pikema kriisi ajal keskmise palga maksmine paljudele pankrotti.
Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on nii mõnelegi töötajale tehtud ettepanek, et karantiini ajal on ta palgata puhkusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me kindlasti ei aktsepteeri ja ka seadus ei luba inimesi saata palgata puhkusele. Seda me hoiatame, et kui palgata puhkusi hakatakse jagama, siis me palume inimestel meile teada anda ja siis me alustame seda protesti ja õiguse kehtestamist nendes küsimustes," rõhutas ta.
Ka töötajate korralisele puhkusele saatmist ei pea ametiühingud õigeks, sest see peaks võimaldama inimestel koos peredega puhata.
"Mina küll selliseid kokkuleppeid kõrvale ei lükkaks. See ongi selline mõistlik läbirääkimine tööandjate ja töövõtjate vahel, kus tuleb mingi kompromiss leida," rääkis omakorda Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Ametiühingud tahavad kohtuda tööandjate ja ka sotsiaalministriga, sest leiavad, et karantiinis pole inimesed niisama, vaid rahva tervise nimel.
"Kui me saame kokkuleppele haigekassaga, et rakendub tavaline töövõimetuslehe süsteem, siis see jääb ilmselt eelistatuks ja ei pane ka firmasid liiga suure pinge alla. Kulud firmale tekkivad sellest nagunii, aga mitte liiga suured. See oleks esimene eelistus, kui see meil ei õnnestu, siis kindlasti lugeda töölepinguseadust - sealt on näha, et tuleb säilitada keskmine palk. Nende kahe nädala eest," selgitas Peterson.
Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa sõnul sõltub miinimum- või keskmise palga maksmine olukorra tõsidusest. Ehk kas karantiini on saadetud üksikud inimesed või kogu kollektiiv ja kui pikk on kriis.
"Ja me peame mõtlema, et mis see reaalselt võib tähendada. Et tööandjal ei ole töötajat, tal ei ole tulu, tal jääb raha saamata. Tal on võib-olla endal kohustused teiste ettevõtjate ees, teiste osapoolte ees. Et kui me hakkame väga jäigalt siis mõne osapoole õigusi taga ajama, siis me lõpetame pankrottide lainega," leidis Aas.
Aasa sõnul tuleks koormus ära jagada nii tööandjatel, töövõtjatel kui riigil ja üks võimalus on anda haigusriskis inimesele haigusleht. Kuidas kompenseerida nakkusriskis inimeste jäämist karantiini, sellele otsivad lahendust ka rahandus- ja sotsiaalminister.
"Me väga hästi saame aru, et me ei saa öelda inimesele, kes - no sisuliselt meil üle poole elanikkonnast elab palgapäevast palgapäevani -, et jätke omal ühes kuus või isegi pikema aja jooksul pool palka saamata. See ei ole mõeldav," märkis rahandusminister Martin Helme.
Toimetaja: Laur Viirand