Eesti tööstustoodang langes jaanuaris kaheksandat kuud järjest. Jaanuaris oli langus aastatagusega võrreldes 11 protsenti ehk suurem kui varasematel kuudel.

Elektritootmine seejuures langes ligi 60 protsenti, põhjuseks soe talv ja süsinikdioksiidi hinnatõus. Samas oli tööstustoodangu langus laiapõhjaline, enamik tööstusvaldkondi oli miinuses.

Töötlev tööstus kahanes viiendat kuud järjest. Jaanuaris oli langus 4 protsenti, ka paaril varasemal kuul on langus olnud 4 kuni 5 protsendi juures. Koroonaviiruse kiire levik tõenäoliselt alles hakkab Eesti tööstustoodangu numbreid mõjutama.

"Tööstustoodang läks langusesse juba sisuliselt aasta esimesest poolest. Töötlev tööstus valdavalt viimases kvartalis. Üldine väliskeskkond ei ole olnud soodne ka enne koroonaviiruse puhangut," märkis Nestor "Aktuaalsele kaamerale".

Nestori sõnul oli SEB vaade ka varem üsna pessimistlik. "Kui vaadata meie peamisi kaubanduspartnereid, siis nende impordinõudlus ei olnud selleks aastaks väga suur. Viimaseid sündmuseid vaadates, siis see esimene poolaasta saab olema suhteliselt keeruline," lausus ta.

Kas ees ootab majanduslangus, on Nestori sõnul keeruline öelda.

"Ma ise täna kaldun veel optimistlik olema. Lihtsalt vaadates põhjuseid. Siin on tõmmatud paralleele ka 2008. aasta finantskriisiga. Need põhjused on ikka suhteliselt erinevad. Me näeme haigusest põhjustatud ajutist probleemi pakkumise ja nõudluse kohapealt. Aga kui need ennustused ikka ennustuvad tõeks, et suve hakul olukord paraneb, siis arvestades, et rahapakkumine on suhteliselt kõrge, mul on pikaajalisi probleeme praegu veel keeruline ette kujutada," rääkis Nestor.