Kas kriis on juba käes, nagu ütles teisipäeval "Esimeses stuudios" rahandusminister Martin Helme?

Kriisi saab hinnata siis, kui on kvartaalsed näitajad. Kriisi ühe või kahe nädala andmete pealt ei hinnata. Märgid selles suunas, et majanduses asjad lähevad allapoole, olid juba õhus eelmise aasta lõpust alates. Kui me vaatasime tuleviku ootuseid, siis need ootused olid pigem negatiivsed tuleviku suhtes.

See, mis praegu toimub koroonaviiruse ja naftahinna ümber, kõik võimendab ja kiirendab seda. Sellist tagasilööki ei näinud tõenäoliselt keegi ette.

Koroonaviirusega seonduvad mõjud ei ole ka veel kõik käes.

Kindlasti ei ole. Me näeme alles algust praegu. Me ei tea veel, millised riigid, millal ja kuidas võivad karantiini minna, sest et asi alles Euroopas levib. Täna kindlasti on vara veel öelda midagi selle kohta.

Kui palju võiks Euroopa majandus pihta saada?

Seda ei oska keegi öelda. Kõik praegu juba korrigeerivad allapoole kasvunäitajaid. Kasvu ei pruugi üldse tulla. See on puhas ennustamine praegu. Kõik sõltub sellest, kui kaua asi kestab. Tarneahelad on juba saanud löögi tänu sellele, et Hiina pani oma tehased seisma, aga me ei tea veel, milline on mõju, mis võib tulla läbi Itaalia või Prantsuse majanduse. Seal neid ettevõtete seismapanemisi täna suurel määral veel ei ole.

Mina ei ole kindlasti see inimene, kes ütleb, mitu protsenti majandus sel aastal langeb. Seda ei oska keegi öelda, sest me ei tea veel, mis üldse toimub.

Mehaaniliselt: viis nädalat majanduse seisu on 10 protsenti majandusest.

Nojah, aga siin on sesoonsed efektid, igasugused muud asjad, ettevõtete koht väärtusahelas, sõltuvus imporditavast toorainest jne. Mis järjekorras mis asi toimub. Kõik asjad jõuavad Eestisse teatud viiteajaga. Meie majandus sõltub palju Skandinaavia majandusest. Skandinaavia majandus omakorda Saksa majandusest. Siin ongi pikad ahelad. Seda, millal ja kui suur tegelik majanduskasvu miinus tuleb, seda me saame alati teada alles tagantjärele, kui päris aus olla.

Millal võiksid majandusmõjud Eesti tavainimeseni jõuda?

Ma arvan, et me näeme seda pärispilti alles sügisel. Sõltub sellest, milline on suvi, kui kaua see viiruse asi on kestnud. Täna ju keskmise eestlase jaoks ei ole midagi veel muutunud. Nii kaua, kui ettevõtted tegutsevad, nii kaua, kui inimestel on töökoht, on kõik väga hästi. Ma ei usu, et tavainimene midagi lähitulevikus tajub, peale selle, et ta ei saa igale poole sõita. Aga see on ainult minu arvamus.

Seega siis sügisel võiks oodata kriisist pihta saanud ettevõtetes koondamisi või pankrotte?

Kõik sõltub sellest, millal need mõjud, mis praegu Euroopat mõjutavad, Skandinaaviasse jõuavad. Mina pean hoolega silmas, mis toimub Rootsi ja Soome majanduses. See on see pilt, mis näitab, mis hakkab juhtuma Eestis.

Kas mõjude Eestisse jõudmine toob kaasa ka vajaduse riigi rahandust hakata üle vaatama? Eelarvet näiteks sügavasse miinusesse laskma?

See on võimalik. See sõltub ka sellest, millise positsiooni võtab Euroopa Komisjon. Kuidas hakkab Euroopa Liit tervikuna hindama eelarvepoliitikat ja eelarve reeglite olukorda. Juba täna on Euroopa eelarvepoliitikas sees klauslid, et kui majanduses väga halvasti läheb, siis hakatakse igasuguseid erandeid tegema. Need võimalused on ka täna olemas. Ei saa ka välistada, et Euroopa Liit teeb ka täiendavaid otsuseid mingite rahaliste abipakettide osas teatud riikides , kui asi väga karmiks läheb. Lisaks on veel olemas Maailmapank, IMF jne 

Mis oleks Eestis kriisi kohale jõudes mõistlik riiklik käitumine?

Ma ei oska seda niimoodi konkreetselt öelda, sest me ei tea, kust suunast löök tuleb. Praegu peab valmistuma kriisiks. Eesti eelis enamike Euroopa riikide ees on see, et meil on laenukoormus peaaegu olematu. See annab suhteliselt hea puhvri, et kui asi väga hull on, siis on võimalik laenu võtta. Eeldusel, et finantssektor ei kiilu kinni ja laenu lihtsalt ei anta. Praegu ei ole tegemist traditsioonilises mõttes finantskriisiga nagu 2009.

Võimalus võtta laenu on meil olemas. Siis saab seda suunata vastavatesse sektoritesse või infrastruktuuri. Nii nagu vaja on. Eks riigi investeeringud on üks kohti, mis aitavad majandust elavadada ning anda tööd ja leiba ettevõtetele ja inimestele.

Teie hinnangul tuleks siis riigil kriisi leevendamiseks teha mahukamaid infrastruktuurinvesteeringuid?

See on üks võimalus kompenseerida seda kriisi. Siis tuleb leida rahastamisskeemid selleks. On see siis PPP või laenamine. Me ei tea, kui palju regulatiivne keskkond võib muutuda. Kriis on täna Euroopasse kohale jõudmas ja alles mõeldakse, mida tegema hakatakse.

Aeg näitab, kuhu ja millal me jõuame.

Punkt üks: hetkel ei ole inimese tasandil paanikaks põhjust. Punkt kaks: me ei tea, kuidas võivad tänased Euroopa reeglid muutuda. Realistlik on Euroopa Liidu reeglite muutmine või lõdvenemine, mis teeb laenamise lihtsamaks ja võimaldab suurendada avaliku sektori investeeringuid.

Välistada ei saa ka Euroopa Liidu täiendavad rahalisi abimeetmeid. Eestisiseselt ei saa välistada maksusoodustusi, ka otseseid riigi dotatsioone kriisist räsitud sektoritele.