Terviseamet: enam pole eesmärk leida üles iga üksikjuhtumit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et kuna koroonaviirus on hakanud nüüd riigisiseselt inimeselt inimesele levima, otsustas amet muuta oma senist strateegiat. Selle järgi ei ole oluline enam testimise abil iga üksikjuhtumini jõuda, vaid keskenduda rasketele haigusjuhtumitele.

Martin Kadai rääkis terviseameti pressikonverentsil, et kuna koroonaviirus ei ole enam ainult sissetoodud juhtumitena, vaid levib nüüd riigi sees juba ka inimeselt inimesele, siis muutis amet oma senist strateegiat.

"Kui me seni oleme keskendunud igale üksikule haigusjuhule, haigete ükshaaval teavitamisele-nõustamisele, siis edaspidi keskendume rasketele haigusjuhtudele ja liigume üksikjuhtumi käsitluselt üldsoovitustele," ütles Kadai.

See tähendab, et iga haiguskahtlusega inimest ei pea tingimata koroonaviiruse suhtes testima, inimesed peavad haigussümptomite esinemisel järgima igal juhul üldisi karantiininõudeid. Kas inimest on vaja koroonaviiruse suhtes testida, otsustab iga tervishoiuasutus iseseisvalt.

"Haiglad ei tee testi inimeste uudishimu rahuldamiseks, vaid ainult konkreetse näidustuse olemasolul," rõhutas Kadai. "Masstestimine ei ole eesmärk omaette. Testimine oli eesmärk, kui vaja oli haigust ära hoida, et tuvastada esmane haigusjuht. Kui haigus muutub riigis ulatuslikuks, pole oluline leida üles ja kinnitada laboratoorselt kõik haigusjuhud."

Oluline on, et haigustunnustega inimesed - sõltumata sellest, kas nad põevad koroonaviirust, grippi või mõnd muud sesoonset nakkustõve - hoiduksid tervete nakatamisest ja järgiksid eriolukorraks kehtestatud reegleid.

Kadai ütles, et Eestis on kõik 41 nakatunut kergete ja mõõdukate sümptomitega, keegi neist haiglaravi ei vaja. Saaremaa nakatunutelt on haigus levinud edasi mujale Eestisse.

"Terviseamet ei ole teinud sellist järelevalvet inimeste üle, me ei ole olnud inimeste uste taga, me ei jälita inimesi mingil viisil," ütles Kadai, et tuvastatud koroonajuhtumitega inimestel eraldi silma peal ei hoita. "Me ei jõua kõiki inimesi jälgida ja läbi helistada. Kõigile inimestele kehtivad samad soovitused: kui inimene on haige, siis ta ei tohi seda haigust levitada, ta püsib kodus, konsulteerib telefonitsi oma perearstiga."

Kui koroonaviirusega nakatunud inimene hoidub karantiinist, näeb eriolukorra seadus hoolimatult käituva inimese suhtes ette sanktsioone, et haiguse levikut tõkestada.

Ühtki kroonaviirusesse haigestunut veel terveks pole tunnistatud, st kahe nädala jooksul alates haigestumisest tehtud kordustest pole kellegi puhul negatiivseks veel osutunud.

Riskigrupis on üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haiguste põdejad, eeskätt südame-veresoonkonnahaiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed. Seetõttu on oluline, et nakkushaigused ei jõuaks haiglates, hooldekodudes ja vanadekodudes olevate inimesteni. Selleks on kehtestatud külastuskeeld, aga jälgitakse ka töötajaid. Samuti ei tohiks tõbiseid lapsi vanavanemate juurde viia, sõltumata sellest, millist viirushaigust lapsed põevad, sest nakkused võivad olla vanemaealistele väga raskete tagajärgedega.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) raport Hiinas levinud nakkuse põhjal ütleb, et koroonaviiruse valdav üldsümptom on palavik, mida esineb 80-90 protsendil kõigist nakatunutest. Köha esineb mõnevõrra vähematel inimestel, umbes 60 protsendil. Sümptomid võivad varieeruda, ent peamine indikaator on palavik.

Kuna jätkuvalt on hüpotees, et õhutemperatuur on üks põhjustest, miks haigused hooajaliselt iseäranis põhjapoolkeral levivad, siis on lootus, et ka koroonaviirus taandub sesoonseks.

"Kevade ja suve saabumisel saabub tõehetk, kas see viirus tegelikult käitub ka hooajaliselt," ütles Kadai.

Samuti tuleb koroonaviirusesse nakatunuid jälgida tervenemise järel pikemalt, et veenduda haiguse lahkumises organismist.

"Selle viiruse puhul oleme tuvastanud, et see püsib organismis päris pikalt. Sümptomite taandumisest hinnanguliselt seitse päeva on see ohutu aeg, mil inimene võib minna kooli või tööle tagasi," ütles Kadai.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: