Helme ütles pressikonverentsil, et valitsus soovib stimuleerida majandust ning selleks käivitatakse kiired ja vahetud meetmed - ettevõtete likviidsuse tagamine, laenude garanteerimine ja refinantseerimine - läbi Kredexi.

Mõnes sektoris kavatse valitsus kompenseerida ettevõtetele saamata jäänud tulu, samuti soovitakse teha maksulangetusi või maksumoratooriume, ütles Helme.

Maksulangetust või -moratooriumi kaalutakse nendes sektorites, mis on seni kõige rohkem kannatada saanud - laevandus, hotellindus, toitlustus, ütles Helme.

Konkreetseid meetmeid pole veel vormistatud, kuid maksumoratooriumi puhul on räägitud pooleteise- kuni kaheaastasest ajast, lisas Helme.

Helme sõnul tähendavad erakorralised meetmed - nii maksumeetmed ja kompensatsioonid kui ettenägematud kulud töötukassale ja haigekassale, et lisakulu riigieelarvele on käesoleval ja järgmisel aastal 1,5 kuni kaks miljardit eurot.

Helme märkis, et praguse leebe prognoosi järgi asendub senine kaheprotsendine majanduskasv null protsendiga; karmi prognoosi järgi saab langus olema viis protsendipunkti ehk kasv asendub kolmeprotsendise kahanemisega. "See on siis, kui me ei tee midagi. Oleme esitanud hulga meetmeid, mis aitaks ära hoida sellist (viie protsendipunkti võrra) langust. Meie soov on, et majanduskasv jääks plusspoolele nii käesoleval kui järgmisel aastal," ütles Helme.

Valitsukomisjoni prognoosi järgi kahanevad maksulaekumised tänavu 400 miljonit eurot.

Helme kinnitas ajakirjanikule vastates, et riik plaanib võtta kriisi leevendamiseks laenu vähemalt miljard eurot.

Kiik: riik ei jäta oma inimesi ja ettevõtteid hätta

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis "Ringvaates", et valitsuse kriisikomisjon on reede jooksul keskendunud eelkõige sellele, kuidas saaks toetada majanduslikult ettevõtteid ja neid inimesi, kes jäävad koju haiguslehele või kelle töökoht ei võimalda kaugtööd.

Kiige sõnul on töötukassa koostamas ettepanekut näiteks selle kohta, kuidas kompenseerida töötasu inimestele, kes peavad töölt koju jääma.

Kiik loetles, et töötukassa keskendub töötajatele, tööturule, palgale, haigekassa tegeleb haiguslehtedega, hoolduslehtega, majandus- ja rahandusministeerium mõtlevad sellele, kuidas toetada neid ettevõtlussektoreid, mis saavad eriti suure löögi.

"Need on erinevad võimalikud laenumeetmed, käendusmeetmed, toetusmeetmed, maksude ajatamise meetmed. Rahandusminister Martin Helme on erinevaid mõtteid välja pakkunud," ütles Kiik.

"Selge on see, et riik ei kavatse lihtsalt kõrvalt vaadata ja öelda inimestele ja ettevõtetele, et vaadake ise, kuidas hakkama saate. Selge on, et inimesed ja ettevõtted ei ole süüdi selles, mis olukord tekkinud on. Koroonaviirus ei ole Eesti inimeste, Eesti ettevõtete tekitatud. Me oleme kahjuks üks neist riikidest, mis on sellest pihta saanud - üle 100 riigi on sellega võitlemas. Meil tuleb oma inimesi ja ettevõtteid toetada," rääkis minister.

Aas: põlevkiviõlitööstus saab vajadusel riigilt abi

Reedel Eesti põlevkivitööstuse ettevõtjatega kohtunud majandusminister Taavi Aas tõdes, et naftaturul on suur ebakindlus, sest koroonaviiruse leviku mõju naftatoodete globaalsele nõudlusele on keeruline hinnata.

Tema sõnul tuleb seetõttu mõelda võimalikele abinõudele, et aidata ettevõtetel kriisist tugevamalt välja tulla.

"Põlevkivisektor pakub Ida-Virumaal tööd tuhandetele inimestele ning moodustab Eesti ekspordist märgatava osa, seega peab riik tagama sektori elujõulisuse," ütles minister.

"Seekordseks naftahinna languseks on tootjad juba oluliselt paremini valmis kui varem, sest põlevkivi kaevandusõiguse tasu seoti mõned aastad tagasi maailmaturu hindadega. Paindlikkus annab sektorile rohkem tegutsemisruumi," ütles Aas. "Lisaks arutasime, kas süsteemi saab veelgi paremaks muuta, et naftaturu hindade muutus peegelduks ressursitasus kiiremini," lisas ta.

Aasa sõnul saab õlitootmine jätkuda ka praeguste hindade juures ning varasemate aastate head hinnad on võimaldanud ettevõtetel puhvrit koguda.

Viimasel nädalal toimunud naftatoodete maailmaturu hinnalanguse valguses on ettevõtjad põhjalikult analüüsinud erinevaid stsenaariume ja koostanud tegevusplaane. Põlevkivisektori ettevõtjad kinnitasid, et on juba võtnud kasutusele abinõud viiruse leviku tõkestamiseks ning kavandavad täiendavaid tegevusi. Sarnaselt teistele ettevõtetele võib ka energeetikasektoris vaja minna riigi tuge viiruse levikust tuleneva mõju leevendamiseks.