Eestis on koroonaviirus tuvastatud 115 inimesel, mõned on juba paranenud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584175620000 | amCalendar}}
Foto: Stenbocki maja

Laupäeva õhtuks testitud analüüside hulka lisandus kuus positiivset proovi Pärnust, nii et Eestis on kokku tuvastatud 115 koroonaviirusesse COVID-19 nakatunut. Mõned inimesed on haigusest juba ka paranenud.

Reedel tuvastati Eestis 68 uut koroonaviirusesse nakatunut, kokku on haigus Eestis seni tuvastatud 115 inimesel, nendest Harjumaal 54 (50 protsenti) Saaremaal 31 (28 protsenti), Pärnumaal 12, Võrumaal üheksa, Tartumaa kuus ja Virumaal kolm, teatas terviseamet laupäeval.

"Samas on esimene koroonapatsient tunnistatud terveks ja meieni jõudnud info, et paar inimest veel on tervenenud," ütles terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik laupäeval peetud pressikonverentsil.

Öpik kinnitas ka, et kuigi praeguseks on haiglate valmisoleku tase tõstetud teisele astmele, on see praegust olukorda arvestades veel ennetav meede.

"Seda on tehtud perspektiiviga, hindame prognooside alusel. Meil on suutlikkus seda valmisolekut veel mitu astet kõrgemaks tõsta," ütles terviseameti esindaja. "Täna tundub, et oleme valmis ka selleks, kui haigestumised mitmekordistuvad," märkis Öpik.

Terviseameti esindaja kinnitas ka, et neil puuduvad andmed veel mõne väeosas nakatunu leidmisest lisaks Kalevi jalaväepataljoni juhtumile, millest teatati reedel. Samuti ei soovinud ta kommenteerida väiteid, justkui oleks nakatunuid tegelikult palju rohkem kui need, kellest terviseamet teab.

Peaminister Jüri Ratas möönis, et haiguse suhtes kontrollimise võimekus on piiri peal.

"Me näeme seda, et viimase ööga on taas tulnud väga palju juhtumeid juurde ja kindlasti on palju inimesi, kes täna ei ole saanud üldse proovi teha," ütles ta.

Kutsus vanavanematele helistama ja looduses liikuma

Öpik rõhutas taas üle, et terved inimesed peaksid püüdma vältida kontakti haigussümptomiga inimestega ning haiguse vältimise eesmärgil on oluline hügieenireeglitest kinnipidamine, eelkõige käte pesemine.

Kuna viiruse puhul kuuluvad riskigruppi ennekõike eakad ja nõrgenenud tervisega isikud, siis tegi ta üleskutse lapsevanematele - kaaluda tõsisselt seda, kas tasub lapsi viia vanavanemate juurde hoiule või ka neid külastama.

"Teame, et lastel on see viirus väga nõrkade sümptomitega, aga vanavanematele võib mõjuda raskelt. Seega helistame parem neile ja küsime, kuidas neid saaks aidata toidu või rohtude toomisega," ütles Öpik.

"Neil, kel pole haigussümptomeid - ärge minge rahvarohketesse paikadesse, vaid minge parem loodusesse, parkidesse, matkaradadele," soovitas ta.

Palve kiirabi mitte koormata

Öpik tunnistas, et kiirabi toimib kriitilisel piiril ja palus seepärast inimestel kiirabi kutsuda alles siis, kui sümptomid tõsised ning eelnevalt helistada oma perearstile või perearsti nõuandenumbrile. "Sellest ka üleskutse inimestele mitte koormata kiirabi," märkis ta.

Kiirabi väljakutsumise aluseks oleks see, kui lisaks palavikule ja köhale on inimesel ka hingamisraskused. Ta nõustus, et inimese enesetunne on subjektiivne. "Aga meie mõtleme raskete juhtude all seda, kui on vaja inimene hospitaliseerida. Selle hinnangu annab arst, tervishoiutöötaja, kuigi sisend tuleb inimeselt endalt," selgitas ta.

Laupäevahommikuse seisuga töötab kiirabi siiski nagu varasemalt, kuid Öpiku sõnul mõeldakse praegu, kuidas seda teisiti korraldada.

Seni on kõik nakatunud kodusel jälgimisel ja haiglaravil ei ole neist keegi (reede õhtuse seisuga).

Nakatunu peab ise töökohta teatama

Öpik rääkis ka sellest, et kui inimesel tuvastatakse nakatumine, siis ta peab hakkama ennast ise jälgima ning teavitama oma tööandjat. Terviseamet teavitab omavalitsuse täpsusega viirusekandjast, kuid isikuandmete kaitse nõuete tõttu ise inimese nime öelda ei tohi.

Terviseamet rõhutas, et nakatunute maakondlik jaotus on labori esmaste andmete alusel ehk ei ole seotud rahvastikuregistri elukoha andmetega ja sellest tulenevalt võib maakondlik jaotus järelkontrolli käigus täpsustuda.  

Terviseameti esindaja palus inimestel, kelle on lähiajal plaanis välisreis, see ära jätta. "Kaaluge tõsiselt, kas see on otstarbekas. Mõistame, et reisiplaanide muutmine või ärajätmine on rahaliselt kahjulk. Samas tervist ei ole võimalik raha eest osta," rääkis ta.

Öpiku sõnul oleks asjakohane mõnede reisikorraldajate paindlikkus reisid hilisemateks reisideks ümber vormistama.

Eestis tehtud üle 800 testi

Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 843 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. Terviseamet teatas, et lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.

Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordrhein-Westfaleni, Baden-Württembergi ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhone-Alpes, Bourgogne-Franche-Comte, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madrid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.

Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid näiteks on alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile. Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse. Spordivõistlused on keelatud 1. maini. Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll. Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile. Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja terviseameti Facebooki-lehelt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: