"Tagasilöök tuleb ilmselt suur, sõltuvalt muidugi sellest, kaua viirus meid oma võimuses hoiab. Aga selle aja jooksul ei tohi ettevõtlusel ära surra lasta. Riigi toel tuleb ettevõtteid aidata elus püsida," kirjutas Kallas Postimehes.

"Kindlasti mitte väga teadusliku arvutuse põhjal, aga natuke teistes maades juhtunu põhjal arvan, et selle kriisi üle elamiseks on majandusel vaja umbes üheksa miljardit eurot aastas. See kujuneb pigem väiksemaks, aga parem arvestada maksimumiga."

"Ettevõtlust on aidatud mitmel moel. Üks võimalus on, et riik paigutab raha ettevõtete kapitali, omandades osakuid ja rahastades selle kaudu ettevõtete ellujäämist. Kui ajad muutuvad, müüakse osakud maha. See on suuresti Ameerika mudel. Ja see on üllatavalt hästi toiminud," märkis Kallas.

"Ühendriikide valitsus sai üsna ruttu tagasi raha, mille ta oli paigutanud ettevõtetesse 2008.–2012. aasta kriisi ajal. See variant on maksumaksjatele üks vastuvõetavamaid."

"Teine variant ettevõtete toetamiseks on loomulikult kõikvõimalikud laenud ja laenusoodustused," lisas Kallas.

"Kolmandaks võib anda maksusoodustusi. Neljandaks võib riik ettevõtetele ka otse riigiabi anda. Aga see on riskantne, sest praktika näitab, et selliste abirahade peale lendavad kohale igasugused õhumüüjad, kes on riigi taskust toetusrahade imemisel üliosavad."

"Üheksa miljardit on muidugi väga suur summa. Nii suur on ta siis, kui kriis kestab terve aasta. Aga see on võimalik kokku saada," nentis Kallas. "Midagi kärpida, reserve kasutada ja ka laenata."

Rahandusminister Martin Helme ütles reedel pärast valitsuskomisjoni istungit, et koroonaviiruse levikust tingitud olukorra leevendamiseks majanduses on kavas mõnes sektoris makse langetada või kehtestada kaheks aastaks maksumoratoorium ning riigil on plaanis võtta laenu vähemalt miljard eurot.

Helme sõnul tähendavad erakorralised meetmed - nii maksumeetmed ja kompensatsioonid kui ettenägematud kulud töötukassale ja haigekassale, et lisakulu riigieelarvele on sel ja järgmisel aastal 1,5 kuni kaks miljardit eurot.