Valitsus kehtestas koroonakriisiga tegelemiseks eriolukorra. See oli vajalik samm selleks, et tagada tõhusam otsuste langetamine ajakriitilises olukorras. Valitsus on seadnud erinevaid piiranguid selleks, et takistada viiruse levikut ja kavatseb neid ilmselt lisada.

Laiemal avalikkusel on keeruline anda hinnanguid konkreetsetele valitsuse sammudele, sest meil puudub valitsusega võrreldav informeeritus ja ametkondlikud prognoosid lähiajaks. Seega ei ole ka suurt praktilist väärtust katsetel proovida juhtida praegust kriisi valitsuse kõrvalt. Valitsusele juurde antud usalduskrediit aga suurendab valitsuse vastutust oma otsuste tagajärgede ees.

Ei tohi unustada demokraatliku valitsemise põhimõtteid

Valitsus peaks kindlasti kasutama võimalust, et hoida riigikogu sündmustega kursis ja selgitama vastuvõetud otsuste tagamaid. Vajadusel saab seda teha kinniste uste taga, kuid me ei tohi Eesti demokraatliku riigikorralduse juures omistada valitsusele absoluutset võimu ja tõde.

Sel põhjusel peab riigikogu jätkama oma tööd, esitama küsimusi, tegema ettepanekuid ja seisma meie ühiskonna vabaduste ja riigi toimimise eest. Loomulikult tuleb ka riigikogu töös teha kõik selleks, et vältida viiruse levikut ja mitte koormata valitsuse liikmeid ja ametkonda ebavajalikuga. Ent me ei tohi kriisimeeleolus unustada demokraatliku valitsemise põhimõtteid.

Kõige kiiremini vajab vastust küsimus, kuidas säilitada inimeste sissetulekud, pakkuda abi kriisi tõttu kannatavatele ettevõtetele ja suurendada riigi võimekust hüppeliselt suurenevate sotsiaal- ja tervishoiukuludega toime tulemiseks. Need lahendused ei saa olla liigselt bürokraatlikud ja ebamäärased.

Reformierakond juba töötab omapoolsete ettepanekutega, kuid hetkel pole aeg ega koht, kus meedia vahendusel valitsust õpetada. Küll aga oleme valmis igakülgseks koostööks kõikide erakondadega.

Usun, et ettevõtluse iga hinna eest elus hoidmine on pikemas vaates võtmetegur selleks, et meie ühiskond taastuks kriisist võimalikult ruttu. Koroonaviiruse leviku takistamise kõrval peame kohe tegema kõik selleks, et vältida laialdast tööpuudust, majanduse hangumist, sotsiaalset haavatust ja üldist ühiskondlikku pessimismilainet.

Vajame tavapärase elukorralduse juurde naasmise plaani

Teine valdkond, mis vajab kiiresti tuge, on meie tervishoiusüsteem. Mul pole kahtlust, et valitsus on kasutamas kõiki võimalusi meditsiinivõrgu tugevdamiseks. Eesti tervishoiusüsteemi suutlikkus on laias laastus teada ja väga suurt võimehüpet nii lühikese ajaga teha pole võimalik.

Seega on ülimalt tähtis ootuste juhtimine, ausus ja selged sõnumid. Olgu selleks siis koroonaviiruse testimise tegelik võimekus, viiruse edasine levik ja arstiabi sisuline kättesaadavus. Mida täpsemalt oskavad meie inimesed arvestada riigi paratamatult piiratud võimalustega, seda rohkem saab igaüks pöörata tähelepanu iseenda tegevusele kriisi ületamisel.

Eesti inimesed on mõistnud olukorra tõsidust ja on näha, et valitsuse soovitusi ja piiranguid täidetakse. On siiski üsna tõenäoline, et vaatamata piirangutele viiruse levik Eestis ja maailmas kestab ja see võib veel nii väldata mitu kuud. Leian, et peame sellise tulevikuvaate osas olema Eesti inimestega ausad ja selleks valmistuma.

Vajame konsensuslikku tasakaalupunkti koroonaviiruse ja ühiskonna toimimise vahel. Peame mõistma lihtsat fakti, et igasugused piirangud koormavad pikemas vaates tohutult meie majandust, sotsiaalsüsteemi ja igapäevast elukorraldust. Eesti riik ei saa olla mitu kuud suletud ja luku taga. Meie tervishoid, majandus, sotsiaalsüsteem ja ühiskond ei ole selleks valmis.

Seega võiksime ühiskonnana valmistuda olukorraks, kus peame naasma igapäevase elukorralduse juurde, teades, et viiruse levik pole lõplikult peatunud. Minu hinnangul saame seda teha siis, kui see on ühiskonna teadlik valik ning jagatud arusaam.

Eelnevalt peame aga olema teinud kõik endast sõltuva, et vältida koroonaviiruse riskirühmade nakatumist. Saame lähinädalaid kasutada selleks, et luua adekvaatsed tingimused riskirühma isoleerimiseks ja nende igapäevase elu toimimise tagamiseks.

Koroonakriis on Eestis kestnud alles mõned päevad, aga kahjuks kestab see veel nädalaid või kuid. Seega on aeg kujundada ühiskondlikult laialt jagatud arusaam, kuidas kriisi lahendamisega pikemas vaates edasi minna. Piirangute kõrvale vajame tavapärase elukorralduse juurde naasmise plaani.