Magnus Piirits: eelmise kriisi õppetund II samba maksete peatamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Magnus Piirits
Magnus Piirits Autor/allikas: Praxis

Mõttekoja Praxis analüütik Magnus Piirits arvutas, mis toimus möödunud kriisi ajal pensioni teise samba maksete peatamisel ning lõi erinevaid stsenaariume, et midagi käesoleva kriisi jaoks õppida.

Valitsus on teinud ettepaneku pensioni II samba sissemaksete ajutiseks peatamiseks, et suunata tuleviku pensionide raha praeguse olukorra lahendamisele. Detailid pole veel selged, kuid et pensioniajalugu kipub korduma, annab eelmise kriisi ajal tehtu suurepärase võimaluse sellise kriisimeetme võimaliku mõju hindamiseks nii pensionikogujale kui ka riigile.

Maksete peatamisel on kolm vaadet:

  1. riigi lühiajaline rahaline jätkusuutlikkus;
  2. riigi pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;
  3. inimese tulevase pensioni vaade.

Kindlasti pole eelmine kriis ja praegused probleemid üks ühele üle kantavad, aga hea ettekujutuse sellest, mis juhtuma võib hakata, saame tagasi vaadates siiski.

Meenutuseks - möödunud kriisis peatas riik II samba sissemaksed 2009. aasta 1. juulist ja Eesti pensionifondide madalpunkt oli juba saabunud sama aasta märtsi lõpuks. Seega peatas riik sissemaksed börside madalseisul, mis investeerimisel ei ole parim otsus.

2010. aasta sissemakseid tehti edasi aastatel 1942-1954 sündinutel, aga teised pidid otsustama, kas jätkata omapoolsete sissemaksetega või mitte. Sissemaksed taastusid alles 2012. aastal.

Perioodil 2014-2017 oli inimestel võimalus II samba sissemakseid suurendada 3%+6% peale (tavapäraselt 2%+4%). Sissemaksete peatamisega jättis riik perioodil 2009-2011 II sambasse maksmata umbes 310 miljonit eurot. Perioodil 2014-2017 vabatahtlike sissemaksete suurendamisest tekkinud lisakulud olid riigile umbes 220 miljonit eurot. Sellisel juhul oli riigi võetud "laenu" intress -6 protsenti.

Kui kõik oleksid suurendanud sissemakseid, siis oleks riik kulutanud umbes 440 miljonit eurot. Siis oleks "laenu" intress olnud umbes 6 protsenti. Nende arvutuste juures ei ole arvestatud, et I samba osakute hulk erineb samuti – see tähendab, et mida rohkem teenitakse osakuid, seda suuremad on riigi tulevased kulud.

Inimese vaatest on oluline võimalikult suur tulevane pension võimalikult väikeste kuludega. Alternatiivide võrdlemiseks lõin kolm stsenaariumit.

Esimeses stsenaariumis oleks jätkunud perioodil 2009-2017 II samba sissemaksed tavapäraselt (2%+4% inimese sissetulekust).

Teine stsenaarium kirjeldab passiivse inimese olukorda – riik peatas tema eest sissemaksed ja ta ise ei jätkanud sissemakseid (2010-2011) ega suurendanud enda II samba sissemakseid perioodil 2014-2017. Seega tema sissemaksed taastusid alles 2012. aastal 2%+4% peale.

Kolmandas stsenaariumis inimene suurendas oma sissemakseid perioodil 2014-2017. Tulemuste hindamisel tuleks arvestada ka seda, et inimene ei jäänud 2017. aastal pensionile ja kogunud vara saab edasi kasvada. Seega, mida rohkem on vara 2017. aasta lõpus, seda rohkem on sellel kasvupotentsiaali.

Tulemustest. Kõige enam (17,2%) oleks kasvanud ja suurima 2017. aasta väärtusega (7333 eurot) oleks II samba vara I stsenaariumis ehk olukorras, kus sissemakseid poleks peatatud ega ka hiljem suurendatud.

Suuruselt teine oleks II samba väärtus (7120 eurot) 2017. aastal III stsenaariumis ehk olukorras, kus suurendati sissemakseid perioodil 2014-2017. III stsenaariumi II samba väärtuse saamiseks (7120 eurot) on sisse makstud peaaegu 150 eurot rohkem, aga ikkagi on II samba väärtus 200 eurot vähem võrreldes I stsenaariumiga.

Passiivsel inimesel (II stsenaarium) oleks 2017. aasta lõpus ligikaudu 2000 eurot II sambas vähem, aga selleks on inimene ja riik investeerinud ka 1400 eurot vähem.

Nendes stsenaariumites on II samba sissemaksed erinevad ja sellest tulenevalt erineb ka I sambas teenitud osakute hulk. Suurim osakute hulk oleks II stsenaariumis ehk 0,5 osakut rohkem kui I stsenaariumis. Seega oleks pikaajaliselt riigi kohustused tulevikus suuremad, sest nende kindlustusosakute eest tuleb pensionit maksta veel pika jooksul.

II samba sissemaksete peatamise mõju nii riigi kui ka inimese rahakotile vajab kindlasti täpsemat analüüsimist (mida valitsus ilmselt teinud ei ole), aga selle põgusa arvutuse põhjal saab öelda, et eelmise kriisi näitel oleks mõistlik jätkata sissemakseid II sambasse.

See oleks kasulik nii inimestele kui ka riigile lühi- ja pikaajalisest vaates, juhul kui riik plaanib taas hiljem pakkuda kompenseerimise mehhanismi ja kui kõik inimesed peaksid seda kasutama.

Eeldused:

  • Keskmist palka teeniv inimene;
  • Omas Eesti keskmist pensionifondi – aastased EPI tootlused pensioniskeskus.ee lehelt.

Lisainfoks eelmise kriisi valikutest ja inimeste otsustest.


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: