"Putini kokk" nõuab USA-lt tagakiusamise eest 50 miljardit dollarit

Vene presidendi Vladimir Putini liitlasest ärimees Jevgeni Prigožin ütles teisipäeval, et USA on teda 2016. aasta valimistesse sekkumises süüdistades alusetult taga kiusanud, ja ta nõuab Washingtonilt kohtu teel 50 miljardit dollarit valuraha.
Meedias "Putini koka" hüüdnime saanud ärimees Prigožin teatas hagi esitamise kavatsusest pärast seda, kui USA justiitsministeerium loobus esmaspäeval äkki süüdistusest tema firma Concord vastu.
Prokurörid väitsid, et Concord oli kampaania taga, millega aidati Donald Trumpil presidendivalimisi võita.
Süüdistusest loobumine tähendab, et väited nagu "Prigožin sekkus USA presidendivalimistesse" või "Venemaa sekkus USA presidendivalimistesse" on vale ja väljamõeldis, ütles ärimees.
Concord valmistab ette hagi põhjendamatu tagakiusamise kohta, ütles Prigožin avalduses ja lisas, et nõuab kahjutasuks 50 miljardit dollarit.
Tema sõnul loobusid USA võimud süüdistusest, sest kartsid "halba reklaami ja õiglast kohtumõistmist", lisas ta.
USA justiitsministeerium teatas ettevõttele Concord Management and Consulting esitatud kaheksapunktisest süüdistusest loobumisest mõni nädal enne seda, kui kohtuistungid pidanuks algama.
Concordi, mis rahastab Peterburis asuvat trollivabrikut Internet Research Agency (IRA), nimetati süüdistuses 13 Vene füüsilise ja kolme juriidilise isiku kõrval, kirjutas AFP.
USA võimud süüdistasid IRA-d ulatuslikus valeinfokampaanias 2016. aasta presidendivalimiste ajal, et kallutada tulemus praeguse presidendi vabariiklase Donald Trumpi kasuks.
Nüüd jõudis justiitsministeerium seisukohale, et Concordi vastane menetlus "ei edenda õigusemõistmise ega riikliku julgeoleku huve".
Justiitsministeerium põhjendas süüdistusest loobumist ka äsjaste reeglitemuudatustega, mille kohaselt on USA luure salastatud infole toetuvaid tõendeid raske kohtuprotsessis kasutada ilma, et sellega satuks ohtu riigisaladuse paljastamine.
Concord oli ainus eriprokurör Robert Muelleri poolt süüdistatud 25 venelasest ja kolmest firmast, mille puhul reaalse kohtumenetluse kasuks otsustati. Teiste puhul jõuti juba varem järeldusele, et nad on USa seaduste haardeulatusest väljas. Samas süüdistused ja sanktsioonid Prigožini enda vastu on endiselt jõus.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR