Kokkupõrkes sai erinevate allikate kohaselt surma ja vigastada suur hulk Venemaalt pärit palgasõdureid ning seda asjaolu on viimasel ajal sunnitud tunnistama ka Venemaa võimud. Samas on Moskva on rõhutanud, et tegu ei olnud Venemaa sõduritega, vaid omal algatusel tegutsevate Vene kodanikega, vahendasid Washington Post ja Axios.

Samuti on Kreml rõhutanud, et Süürias tegutsevad Venemaa relvajõud polnud teadlikud Süüria presidendi Bashar al-Assadi poolel sõdivate võitlejate kavatsusest alustada pealetungi Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) positsioonidele Khushami naftaväljade lähistel. Oma liitlastele tuli aga appi USA, kes eelkõige õhurünnakute abil ründajad taganema sundis.

Artikli kohaselt aga tuleb Süüria ametniku pealt kuulatud telefonikõnedest välja, et Prigožin teatas Damaskusele, et tal on õnnestunud saada mingilt Venemaa ministrilt heakskiit korraldada veebruari esimeses pooles "kiire ja tugev initsitatiiv".

Kremli poolel aga võttis Prigožin ühendust muuhulgas Venemaa presidendi administratsiooni juhi Anton Vainoga.

Washington Posti hinnangul kujunes Deir Ezzori intsidendist kõige ulatuslikum ja otsesem väljakutse USA kohaoleku vastu pärast seda, kui Washington oma üksused 2015. aastal Süüriasse saatis.

Prigožinit on lisaks seotusele kurikuulsa Wagneri palgasõdurite üksusega seostatud ka Peterburis asunud nn trollivabrikuga, mis on mänginud olulist rolli Kremli sekkumises lääneriikide, sealhulgas USA, valimistesse.

Prigožin kuulub nende 13 Venemaa kodaniku hulka, kellele USA eriprokuröri Robert Muelleri eestvedamisel esitati süüdistus Ühendriikide presidendivalimistesse sekkumises

Nõukogude ajal röövi, kelmuse ja alaealiste kupeldamise eest aastaid vanglakaristust kandnud Prigožini tähelend sai alguse 1990. aastatel restoraniäris ning peagi kujunes temast samuti Peterburist pärit Putini lähedane liitlane. Avalikkuses sai ta hüüdnimeks "Putini kokk", sest mitmel korral teenindas ta isiklikult Putini ja mõne kõrge välismaise riigitegelase - näiteks Jacques Chiraci ja George W. Bushi - õhtusöögilauda.