Lätis, Saksamaal ja Hispaanias on muudetud pankrotiavalduse esitamise korda seoses ettevõtetele pakutava kriisiabiga. Vastu võetud regulatsioonide sisu erineb mõnevõrra riigiti, kuid kõikide seadusemuudatuste eesmärgiks on ära hoida pankrotte ja anda ettevõtetele ajapikendust makseraskuste ületamiseks.

Sarnastele lahendustele võiks mõelda ka Eesti seoses ettevõtetele pakutavate kriisiabiga.

Maksejõuetuse spetsialiste koondav organisatsioon CERIL (The Conference of European Restructuring and Insolvency Law) kutsub üles riike kasutusele võtma meetmeid, mis aitaksid ettevõtete pankrotte ära hoida.

CERIL soovitab leevendada pankrotiavalduse esitamise kohustuse nõudeid ja pakkuda ettevõtetele abi likviidsuse taastamiseks. Näiteks ettevõtete ajutise finantseerimise või kohustuste peatamise või vähendamise kaudu, et ettevõtte ajutised makseraskused ei omandaks püsivat iseloomu.

Rõhutatakse, et eesmärk pole mitte pankroti (püsiva maksejõuetuse) olukorra õiguslike tagajärgede edasi lükkamine, vaid just mehhanismide loomine selleks, et ettevõtete ajutised makseraskused ei muutuks püsivateks ja et pärast kriisi säiliks võimalus ettevõtet ajutistest makseraskustest välja tuua. Nende soovitustega seoses on Lätis, Saksamaal ja Hispaanias juba esimeste seadusemuudatusteni jõutud.

Kui enne kehtis Lätis Eestiga sarnane regulatsioon, mis võimaldas teatud asjaolude ilmnemisel võlausaldajal pankrotiavaldust võlgniku vastu esitada, siis nüüd on külmutatud võlausaldaja õigus esitada pankrotiavaldust (tuginedes sissenõutavaks muutunud nõudele) kuni 1. septembrini 2020. Samas võlgniku juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustus säilib, st võlgnik peab esitama pankrotiavalduse kahe kuu jooksul pärast maksejõuetuse tekkimist. 

Saksamaal peatati pankrotiavalduse esitamise kohustus kuni 30. septembrini 2020 nendele ettevõtetele, mille maksejõuetus on tekkinud COVID-19 tagajärjel, mis on taotlenud riigiabi või mis tegelevad muul viisil enda makseraskuste ületamisega (peavad läbirääkimisi seoses finantseerimise või ümberstruktureerimisega).

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse vabastus ei kehti nendele ettevõtetele, mille makseraskused pole tekkinud COVID-19 tagajärjel ja mille makseraskused on omandanud sellise püsiva iseloomu, mida pole võimalik enam ühegi meetmega tagasi pöörata.

Juhul kui ettevõte polnud 31. detsembril 2019 maksejõuetu, kehtib eeldus, et maksejõuetus tekkis COVID-19 tagajärjel. Saksamaa soovib selliste seadusemuudatustega ära hoida olukorda, kus ajutised makseraskused seoses COVID-19-ga muutuvad püsivateks ehk ületamatuteks makseraskusteks ja mõni ettevõte peab esitama pankrotiavalduse seetõttu, et ettevõte pole saanud õigeaegselt riigiabi.

Samuti on Hispaanias peatatud pankrotiavalduse esitamise kohustus kuni eriolukorra lõppemiseni. Lisaks ei ole võlausaldajatel õigust esitada pankrotiavaldust võlgniku vastu enne, kui eriolukorra lõppemisest on möödunud kaks kuud.