Õigusteadlased: digitaalse koosoleku võrdsustamisest füüsilise koosolekuga

Oleme teinud ettepaneku mõtestada seaduse tasemel ümber ka juriidiliste isikute õiguslikke otsuseid vastuvõtvate koosolekute mõiste ning võimaldada ühingutel teha otsuseid kontaktivabalt, kirjutavad Urmas Volens ja Andres Vutt.
Tundub, et mõnikord on vaja globaalset kriisi, et näha ilmselgeid asju. Kuna kehtivate viirusetõrjepiirangute tõttu ei tohi inimesed kokku tulla, on paljud juriidilised isikud probleemi ees, et osanike, liikmete, nõukogude või aktsionäride poolt otsuste tegemine on pea võimatu, kuna füüsiliselt toimuvaid koosolekuid ei saa pidada.
Teisalt on lähenemas majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg ning esitamata jätmise korral võivad ühinguid tabada sanktsioonid.
Juristide poolt on probleemi lahenduseks välja pakutud erinevaid ajutisi lahendusi, sh ka majandusaasta aruannete esitamise tähtaja edasilükkamist. Samal ajal on valdav osa kontoritöötajaid viimase kuu jooksul üsnagi valutult üle läinud kontaktivabale asjaajamisele erinevate video- ja telefonikonverentsisüsteemide abil.
See sunnitud eksperiment – olgugi mõnevõrra valulik - näitab siiski üht: selliste kahesuunalist ajalise viivituseta kaugsuhtlust võimaldavate süsteemide kaudu asjade ajamine on küll harjumatu ja teistmoodi, kuid see on täiesti võimalik.
Nii on ilmselt paljud lugejatest peale mõningast uute arvutikasutusharjumuste omandamist avastanud end istumas koosolekul või ka kohtuistungil, mille teised osalejad asuvad oma kodudes, tihti ka teisel pool maakera. Mõiste "koosolek" on viimase nelja nädalaga saanud uue sisu.
See eksperiment annab meile julgust teha ettepanek mõtestada seaduse tasemel ümber ka juriidiliste isikute õiguslikke otsuseid vastuvõtvate koosolekute mõiste ning võimaldada ühingutel teha otsuseid kontaktivabalt.
Loomulikult võib küsida, kas praegu kehtiv õigus siis ei võimalda otsuseid kontaktivabalt teha. Tõsi, näiteks osaühingus on olemas kirja teel hääletamise võimalus. Olemas on normid, mis näevad ette kas hääle andmise elektrooniliselt või siis ka koosolekul elektroonilise osalemise.
Need normid on pärit EL-i õigusest ja käivad olukorra kohta, kus koosolek toimub füüsiliselt ning sellel saab lisaks osaleda ka digivahendite kaudu. Juristid teavad aga ka seda, et nende normide alusel viiakse tegelikkuses läbi üksnes väike osa koosolekutest. Normid on olemas teatud olukordade jaoks. See tekitab pigem segadust, sest võib jätta mulje, et seaduses on olukorrad ammendavalt reguleeritud.
Õiguslikult küsitav on ka see, kas kehtiv õigus lubab pidada koosolekuid üksnes digikeskkonnas (video- või telefonikonverentsi vms sarnase süsteemi kaudu). Kehtivast õigusest on võimatu leida norme, mis selle välistaksid.
Pigem on küsimus selles, et normaalolukorras oleme me harjunud mõtlema selliselt, et koosoleku pidamiseks peavad sellel osalejad kogunema ühte füüsilisse ruumi. Siiski ei nõua seda seadus ja seega saab üsna selgelt väita, et ka täna kehtiva õiguse alusel saavad koosolekud täiesti seaduslikult toimuda ka üksnes digikeskkonnas.
Selguse loomiseks oleme teinud justiitsministeeriumile ettepaneku võrdsustada üldpõhimõttena juriidilise isiku organi koosolekul füüsilise osalemisega seal osalemine digitaalvahendite kaudu.
Tänuväärselt ongi justiitsministeeriumiga koostöös valminud eelnõu, mille vastuvõtmisel võimaldaks seadus mistahes juriidilise isiku organi koosolekut korraldada ja organi liikmel elektroonilise kanali kaudu efektiivselt osaleda koosolekul kahesuunalise reaalajas toimuva side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.
Organi liige peab saama oma õigusi koosolekul teostada füüsiliselt kohal olemata, sh võtta koosolekust osa, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning hääletada.
Muudatusega nähakse ette võimalus osaleda kõikide juriidilise isiku liikide koosolekutel elektrooniliste vahendite abil, samal ajal võib juriidilise isiku põhikirjaga selle võimaluse välistada või seda piirata.
Elektrooniliste vahendite abil läbiviidavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosolekul otsuste tegemise regulatsiooni ja koosoleku korraldaja vastutab selle nõuetekohase pidamise eest.
Küll häda sandi lugema õpetab, ütlevat vanasõna. Eelnõu vastuvõtmisel saame ehk öelda, et ka praegustest piirangutest on kasu viimaste digitaalset asjaajamist puudutavate takistuste kõrvaldamisel.
Toimetaja: Kaupo Meiel