"Viiruse kohta koguneb infot kiiresti, aga teadmiseni on pikalt minna, on palju vastuolulist," ütles Merits saatejuht Liisu Lassile. Infokildudest on raske kokku panna tervikpilti, eriti Itaalia kohta, lisas ta.

"Euroopa on nüüd reageerinud juba piisavalt jõuliselt, aga paljudel juhtumitel hilinenult," rääkis Merits. "Infektsiooniga võitlemine kujuneb vaevaliseks ja paraku ka ohvriterohkeks."

Merits märkis ka, et kaks kasutuskõlblikku ravimit, üks neist klorokviin, on näidanud end tugevalt, aga kumbagi ei peaks Eesti arstid veel välja kirjutama.

"Eesti elanikkond on suutnud väga hästi hoida nakatumise eemal risikirühmadest. Suure arvu nakatunute juurtes on vähe inimesi haiglas," ütles Merits. Samas lisas ta, et kogu olukorra hindamiseks oleks teadlastel hea teada tervikpilti, kuid see info on auklik.

Testima peab inimesi, kel on sümptomid - ei ole võimalik võidelda viirusega, kui ei tea, kus ta on, lisas Merits.

"Koroonaviiruse vaktsiini kandidaate on kõik kohad täis, aga kolme kuuga pole võimalik teha litsenseeritud vaktsiini. Seda tüüpi viiruse vastu vaktsiini tegemine ei ole raketiteadus," ütles Merits.

Mis kohast alates karantiin ei peaks enam nii karm olema?

"Pole kindel, et [null juhtumit] on kriitiline punkt, see peaks olema punkt, kus viiruse levikut on võimalik kontrollida väga efektiivselt. Aga see pole minu otsus," vastas Merits.

Neljapäeva hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 267 inimesel, ööpäevaga lisandus üheksa uut juhtu. Enam kui pooled nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat.

Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Haiglaravil viibib praegu kümme inimest, kes on stabiilses üldseisundis ning ei vaja intensiivravi.

Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 2259 COVID-19 testi.