Analüütikud: kriisi lõppu on keeruline prognoosida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kriisi kestust on keeruline prognoosida, kuid praegu muutuvad prognoosid iga päevaga halvemaks, tõdesid suuremate kommertspankade analüütikud.
Kriisi kestust on keeruline prognoosida, kuid praegu muutuvad prognoosid iga päevaga halvemaks, tõdesid suuremate kommertspankade analüütikud. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Milline pank oma majandusprognoosiga hiljem välja tuleb, see paneb rohkem täppi, sest olukord muutub praegu iga päevaga hullemaks, nentisid Eestis tegutsevate suuremate kommertspankade analüütikud ERR-i korraldatud vestlusringis. Millal ja kuidas majandusväliselt alanud kriis lõppeb, on aga keeruline prognoosida.

Luminor panga analüütik Tõnu Palm tõdes, et märtsi alguses tehtud prognoosid märtsi keskel enam ei pädenud. Põhjus on lihtne: kuna prognoose tehakse tahavaatepeegli ehk seni nähtu põhjal tehtavatel varasematel eeldustel, on keeruline kiiresti eskaleeruvaid sündmusi nii kiiresti arvesse võtta, kui olukorrad muutuvad riikide majandustes iga päevaga koos hotellide ja lennuliinide sulgemisega.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina tõdeski, et eeldused muutuvad praegu nii kiiresti, et numbrilist prognoosi anda pole võimalik. Kuna prognoosi tehes võetaekse arvesse ka teiste riikide olukorda, siis hetkel on muutujaid globaalselt igas riigis väga palju ja kohati ka erinevaid või toimuvad sündmused eri aegadel.

"Võrdluse pealt saab vaadata, kuidas on varasemad kriisid umbes käitunud. Aga ega praegune kriis pole kindlasti sarnane sellega, mis oli 2008-2009. Me võime siin sarnansust otsida, aga see pole üks ühele," nentis Mertsina.

Majandusväline kriis

Analüütikud tõdesid, et kui 2008 algas kriis majandusest, siis seekord on kriis alanud majandusväliselt, meditsiinist.

"Kogu aeg otsiti vihjeid, et kust võiks see uus kriis tulla, aga siis tuli päriselu ja sõitis kõigest üle," iseloomustas SEB analüütik Mihkel Nestor.

Mertsina nõustus: "Kui poleks olnud koroonaviirust, siis praegu seda šokki poleks. Šokist väljumine sõltub sellest, millal saabub viiruse leviku tipp."

Ta lisas, et tõenäoliselt kriis päris V-kujuline - kiire languse ja kiire tõusuga - siiski ei ole. Ehkki majandus võiks asuda taastuma üsna kiiresti, siis see sõltub kriisi kestusest: "Peaks tulema suhteliselt kiire tõus, aga kui kriis kestab liiga pikka aega, hakkab see mõjutama majanduses negatiivselt ka kriisist väljumist."

LHV analüütik Kristo Aab arvas, et praegune kriis on pigem ajutise iseloomuga, mitte pikalt vinduma jääv: "Kui 2009 olid majanduses reaalselt mingid struktuursed probleemid, siis praegune olukord pole tekkinud millestki sellisest. Preagu on majandus teadlikult pandud pausile. Kui oht kaob, siis meetmed eemaldatakse, majandus läheb taas tööle. Praeguses ajahetkes pole veel põhjust mõelda, et see peaks olema pikk ja vinduv kriisi jätk. Tagasipõrge võiks olla suhteliselt kiire, mitte pikk ja vinduv," ütles ta.

Nestori hinnangul ei saa drastilised majanduspiirangud kesta igavesti, sõltumata sellest, millised on viiruse leviku arengud: "Kusagilt peab inimestele sissetulek ja tarbekaubad ka tulema."

Ta pidas väga tõenäoliseks ohtu, et riigipiirid jäävad terve aasta vältel suletuks. Iseäranis saaksid sellest pihta Lõuna-Euroopa riigid, mis sõltuvad suuresti turismist.

Aab nõustus: "Kui riik sõltub turismist, on see nnumber üks ohuallikas."

Palmi sõnul teeb selle kriisi keeruliseks asjaolu, et me elame niivõrd integreeritud maailmas. See paneb kriisi lainetama: kui näiteks Hiinas on olukord juba paranemas, siis paljud riigid on alles kriisi tippu saavutamas või sinnapoole teel.

"Näeme, et Hiinas on energianõudlus kasvamas, transport on tagasi tulemas, suurettevõtted on käivitamas oma tootmist. Osa riike aga alles siseneb oma probleemidesse. Enamikes riikides näeme U-kõverat. Kui kõigis riikides teha korraga stepsli välja tõmbamine, siis oleks kõigis korraga see U, aga kui need U-d on erineval ajal, siis tuleb neist kokku üks WW," joonistas Palm jätkuvaid kõveraid õhku.

Ta tõi näiteks Kreeka, mis otsustas alles sellest nädalavahetusest oma hotellid sulgeda. Nii on Kreeka majandus alles nüüd probleemidesse sööstmas.

Tema hinnangul aitaks majanduse kiiremini jalule see, kui kaubanduspartnerid saaksid korraga oma majandused pausile panna, et olukorrast väljatulekut sünkroniseerida.

"Kõige hullem, kui lähevad loksu – üks lõpetab, teine alustab," ütles ta.

"Mõned riigid võivad ühel hetkel öelda, et nad on viiruse kontrolli alla saanud. Aga kui teised veel ei ole, on võimalus selle viiruse importimiseks ja eksportimiseks," lisas Mertsina.

Ta tõdes, et allhanke pikad ja keerulised tarneahelad, mis Hiinas lõppevad, saavad sealsetest muutustest igal juhul pihta - Hiinas toimuv mõjutab doominoefektina kogu tarneahelat. Just elektroonika- ja elektriseadmete tootmises on Hiina endale võtmerolli saanud, mistap ei pruugi selle sektori tooteid kasutavad ettevõtted leida head alternatiivi Hiinale.

Palmi sõnul on paremas seisus riigid, mille tarneahelad on tarbijale lähemal. Ta tõi esile, et kaupade liikumise mõttes on paremas seisus ka need, kel on hea laevaühendus. Nii on näiteks Soomes ja Rootsis kriis praegu oluliselt väiksem kui Itaalias ja Prantsusmaal.

Palm ütles, et kui viimantine majanduskriis mõjutas rohkem tööstussektorit, siis nüüd on esimese löögi saanud just teenustesektor. Tootmisesse jõuavad mõjud hiljem kohale. Seetõttu tuleks ka abipakettide disainimisel mõelda eeskätt sellele, kuidas tööta kodus istuval inimesel raha otsa ei saaks. Ehitus-, tööstus- jt sektoritega tuleks tegelda hiljem, järgmises etapis, et suunata majanduses soovitud protsesse valitud suunas. Eksportivad sektorid peavad suutma vee peal püsida, sest neist sõltub suuresti kogu majanduse käekäik.

"Kus me tahame olla viie, kümne aasta pärast, kus on need fookusvaldkonnad? Stiimuleid tuleb selle järgi suunata," ütles Palm.

Mertsina arvates tuleb eraisikute kõrval kindlasti ka ettevõtete vajadusi hinnata ja aidata neil vee peale jääda.

"Kui peab töötajaid koondama, on see riigile veel suurem kulu," põhjendas ta, nimetades valitsuse toetuspaketti laias laastus kompleksseks ja mõistlikuks.

Nestor sekundeeris talle: "Me peame selle kriisi kuidagi üle elama. Kui inimene leiab uue töökoha, siis ettevõtet päris nullist alustada on keeruline. Tuleb ettevõtteid pankrottidest hoida."

Nestor lisas, et KredExi meede hõlmab praegu vaid kolme kuud, aga õhku jääb küsimus, kes maksab kogu selle kriisi "arve" kinni juhul, kui see aasta lõpuni peaks vinduma jääma.

Palmi hinnangul jääb praegune mõnekuine lahendus lühikeseks ja valitsus peaks seda abipaketti pikendama, et "jätkata eluliini".

Aabi sõnul on oluline, et praeguse kriisiaja elaksid üle teenusmajanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted, kes teenivad üksnes käibe pealt.

"Neile on oluline see aeg üle elada, et nad ei peaks oma töötajaid koondama. Neil taastub ka kõik üsna kiiresti," ütles ta.

Samas tõi ta esile, et töötlev tööstus on kapitalimahukas sektor, nii et kui seal mingid liinid kinni pannakse ja ettevõtted omadega kummuli lähevad, on nullist alustamine oluliselt keerulisem. Sestap vajaks majandus valitsuselt kahesüsteemset lähenemist: kellele peeab abi andma praegu, nagu turism jm teenused, ja kelle puhul peab mõtlema pikemaajaliselt ette, nagu töötlev tööstus. Selle järgi tuleks ka abi anda.

Inimeste toimetulek sõltub suuresti riigi majanduse arengutasemest: vaesemates riikides elatakse sageli palgapäevast palgapäevani, säästud on suuremad rikkamate riikide elanikel.

Pool aastat tagasi läbi viidud uuringust selgus, et Eestis on veerandil inimestest kuu lõpuks alles 100 eurot ning pooltel 500 eurot. Mertsina sõnul on Eesti inimestel Läti-Leeduga võrreldes veel üsna head säästud.

"Inimestele, kes suudavad ainult palgast palgani elada, on praegune oukord äärmiselt nukker," tõdes ta.

Palmi hinnangul peaks igal inimesel olema kuue kuu jagu sissetulekute varu, et palga ärakukkumisel toime tulla, kuid nentis, et seda Eestis üldjuhul ei ole. Just seetõttu vajabki valitsuse abipakett ajalist pikendust.

Teises abietapis tuleks aga välja selgitada, milline on tulevikus tark, konkurentsivõimeline majandus, ning meetmeid sinna suunata, et selle teket soodustada. See aitab vältida likviidsuskriisist krediidikriisi väljakasvamist, mis viiks majanduse pikale vindumisele, nagu eelmise majanduskriisi ajal. Sestap peab meetmetega olema samm-sammult haiguse tekitatavast riskist ees.

Kiiret rahasüsti vajavad Palmi hinnangul need valdkonnad, kus olukord praegu kõige akuutsem on. Tema hinnangul on praegune kriis toonud esile, et meil pole digitaalset ühiskonda veel piisavalt edendatud, et selliste olukordadega paremini toime tulla. Seega tuleks fookus suunata sinna.

Analüütikute kinnitusel inflatsiooniohtu praegu ei ole, küll aga vastupidi - kui nõudlust pole, aga pakkumist on ülearu, võib see viia hindade alandamise ja deflatsioonini. Mõningane õhu väljalaskmine hindadest ei teeks küll veel halba, kuid järsk hinnalangus viiks ka ettevõtete tulude järsu kukkumiseni, nentis Mertsina.

Oma rolli mängib ka nafta hind, mis ei sõltu niivõrd koroonaviiruse levikust, kuivõrd rahvusvahelisest poliitilisest kemplusest.

"Pole selget arusaama, kaua saudid tahavad nii madalat hinda hoida," nentis Aab.

Aab ja Nestor arvasid, et majanduse seisukohast on psühholoogiliseks kriisi taluvuspiiriks suve lõpp, mil algab uus kooliaasta, algab uus elutsükkel, samuti on õhku visatud lootus, et viirused suve tulles sooja ilmaga kaovad.

Palmi ja Mertsina hinnangul aga lahendavad olukorra keskpangad ja töös olevad vaktsiinid, mis kriisile piiri panevad. Õigupoolest on kriisi lõpp praegustes faasis aga veel üsna prognoosimatu, tõdesid analüütikud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: