Eamets: praegu on alles majanduskriisi esimene laine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tartu Ülikool

Koondamised, palgata puhkused ja palgakärped näitavad, et koroonaviiruse põhjustatud majanduskriis on kiirelt jõudmas inimeste rahakotti. Majandusteadlase Raul Eametsa hinnangul on praegu käes alles kriisi esimene laine, teine laine saabub mõne kuu pärast.

"Ma olen selles äris olnud üle 25 aasta ja selliseid olusid pole enne olnud," sõnas Luminor grupi juht Erkki Raasuke.

"Fundamentaalsed muutused ühiskondades on tegelikult juba juhtunud, mille tagajärgi me alles hakkame tunnetama," ütles rahandusminister Martin Helme.

"Loota, et nüüd me pääsemegi paari kuuga, on ilmselt natuke lihtsameelne," tõdes Tartu ülikooli majandusteadlane Raul Eamets.

Et koroonaviiruse eriolukord viib majanduse kriisi, on praeguseks päevselge. Kui börsipaanika kuulutas seda ette, siis esimesed teated palgakärbetest tulistavad juba otseselt inimeste rahakoti pihta. Küsimus on aga see, kui sügavale auku me kukume ja kui raske on sealt välja ronida.

Hotellid, restoranid, kultuurikorraldajad, reisifirmad ja transpordiettevõtted - kui inimesed ei liigu, ei ole neil sektoritel lootust. Palgakärbete kõrval on juba teateid palgata puhkustest ja koondamistest. Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets ütles, et see on esimene laine.

"Teine löök, millest ma arvan, me kahjuks ka ei pääse, jõuab alles mitme kuu pärast, sest me oleme ekspordimajandus, me sõltume oma kaubanduspartneritest," tõdes Eamets.

Tema sõnul pole selge, mida teeb viiruse levik Saksamaa kui Euroopa suurima majandusega. Kui tuleb sügavam langus, lööb see meie suuremaid kaubanduspartnereid, Rootsit ja Soomet.

"See on selline ahelreaktsioon, mis ei ole veel päriselt alanud, aga mis kindlasti jõuab lõpuks ka Eesti majandusse," ütles ta.

Lõuna-Eesti suurim erasektori tööandja, Elvas enam kui 800 töötajaga tööstus- ja meditsiinielektroonikat tootev Enics Eesti ekspordib 97 protsenti toodangust. Ettevõtte juht Andres Kase rääkis, et esimesed probleemid tekkisid sellest, et suur osa komponente tuleb Hiinast, aga seal tootmine seisis.

"Tarneahel ja ost tegelikult on pingutanud pea kaks kuud ja sealt on mingil määral ka riske kuhjunud," ütles Kase.

Kui Hiinas on tootmine vaikselt taastumas, siis nüüd tuleb pingutada Euroopas, et kaup eriolukordadest sõltumata liiguks. Kase kinnitas, et ükski nende klient pole oma tellimustest seni ilma jäänud, kuid tunda on nõudluse langust.

"Kliendid teevad selgelt prioriteedid ümber. Siin kombineeritakse üle kogu tarneahela, et fookus on ainult sellel, mida tegelikult vaja," selgitas ta.

Nõudluse vähenedes peab iga ettevõte kohanema, seega ei ole Kase sõnul kuskil välistatud näiteks koondamised. Praegu aga käitutakse töökorralduse poolelt samamoodi nagu mujal Eestis - kes vähegi saavad, teevad kaugtööd.

Tühi kontor on ka Tallinnas Luminori panga peamajas. Pangajuht Erkki Raasuke võrdles majandust jõega - kui vool seisma jääb, siis kuskilt hakkab üle ajama, teine koht jääb kuivale.

"Ta võib-olla ei ole veel tunnetuslikult päriselt kohale jõudnud niimoodi, aga kõik need, mis on vajalikud selleks, et majanduskriis käima läheks, on juba ära juhtunud," selgitas Raasuke.

Tema sõnul on kriisi ulatust keeruline prognoosida. "Iga päev, mil majandus on kinni hoitud, on suured kaotused ja ma arvan, et selle korvamiseks kulubki hiljem päevi ja nädalaid, võib-olla kuid," ütles ta.

Raasuke ütles, et eriti oluline on infrastruktuuri toimimine - näiteks vee- ja elektrivarustus, ühistransport. Panga puhul maksete liikumine. Oluline on, et ettevõtted oma põhitegevuse säilitaks.

Paraku tähendab kriis Raasukese sõnul, et üleliigne kaob ehk pankrottide arv hakkab kasvama. Seda ütles ka rahandusminister Martin Helme.

"Kui see majanduslangus mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas on pikem või ka palju sügavam, siis loomulikult, selle mõju majandusele on ka halvem ja see tähendab majanduse struktuurilisi muutusi, mis on ilus sõna, et öelda, et meil terve hulk firmasid kaob," rääkis Helme.

Kukkumise pehmendamiseks tuli riik välja kahe miljardi euro suuruse majanduspaketiga - palgatoetused, käibelaenud, käendused ja muu. Sellest piisab mõneks ajaks.

"Ma ütleksin, et lähikuude või ka poole aasta perspektiivis ma ei näe põhjust karta, et me ei tuleks toime sellega," kinnitas Helme.

Ka Raasuke ütles, et Eesti majandus on kriisi sisenemisel heas seisus - vähe võlga, mulle pole, eelarve on tasakaalus. Riigi käitumine on tema sõnul mõistlik ja ka laenuvõtmine kriisimeetmete rahastamiseks õige.

"Siin ma tuleks ka tagasi selle juurde, et need, kes on viimase seitsme, kaheksa aasta jooksul kõvasti rääkinud sellest, et küll meil on võimalus, kuigi ideed ei ole, et võtame aga laenu ja teeme seda või teist - nüüd me näeme, et miks on hea, et meil ei ole olnud seda laenukoormust enne peal," rääkis Raasuke.

Valitsus peab otsima lahendusi ka olukordadele, mis seni lahendust ei vajanud. Näiteks Elva Enicsis käib tööl terve hulk Läti elanikke, kes esialgu eriolukorra tõttu tööle poleks saanud. Reedel otsustas valitsus, et Eesti ja Läti elanike vastastikku piiriülest töötamist võimaldatakse, kui inimene on haigustunnusteta.

"Kui mõned otsused isegi tulevad poolikud või /.../ mitte valmis veel lõplikult, siis nad vaatavad ümber, info liigub ja tehakse uus otsus, mis on äärmiselt oluline," ütles Kase.

Argiste murede kõrval on suurem küsimus aga selles, kui palju saab haiget globaalne kaubandus.

"Ma arvan, et see ehmatus, mis on olnud - kõik, mis sul on vaja, ühte või teist otsa pidi on Hiinast pärit, olgu see siis antibiootikumide komponendid või kätepesu vedelseebi tuubi vedru, see ei tule enam niisugusel kujul tagasi," selgitas Helme.

"Vaevalt, et me nüüd tagasi oma küladesse tõmbume niimoodi, aga ma arvan, et see väga globaalne kaubandusmudel, kauplemismudel, mingil kujul peab saama korrigeeritud," kommenteeris Raasuke.

"Selline protektsionismi kasv on juba tulnud ja ilmselt see suureneb ja see oleks juhtunud ilmselt ka ilma selle kriisita, ilma selle viirusekriisita praegu," leidis Eamets.

Et olukorda selgemalt hinnata või paranemist loota, peab viiruse kontrolli alla saama.

"Mida kiiremini karantiin ära lõpeb, seda kiiremini hakkavad kaubad liikuma, inimesed hakkavad poes käima ja see taastab tavalise elurütmi," ütles Eamets.

"Selles suhtes ma olen ikkagi optimistlik, et küllap me leiame selle tee või viisi. Isegi kui need karantiinid viisil või teisel jätkuvad, küllap ikkagi mingisugune toimetamine, natuke teisel kujul, hakkab uuesti toimima ja tagasi tulema," rääkis Raasuke.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: